Vestmik

et Ühistransport   »   el Αστική συγκοινωνία

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [τριάντα έξι]

36 [triánta éxi]

Αστική συγκοινωνία

[Astikḗ synkoinōnía]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Π----ί--ι-η-στάση--ο- λε-φορεί--; Π-- ε---- η σ---- τ-- λ---------- Π-ύ ε-ν-ι η σ-ά-η τ-υ λ-ω-ο-ε-ο-; --------------------------------- Πού είναι η στάση του λεωφορείου; 0
Po--e------ --á-- -o- -eōpho-eí-u? P-- e---- ē s---- t-- l----------- P-ú e-n-i ē s-á-ē t-u l-ō-h-r-í-u- ---------------------------------- Poú eínai ē stásē tou leōphoreíou?
Milline buss sõidab kesklinna? Ποιο λ--φο---ο --ε--------ν-ρο; Π--- λ-------- π--- σ-- κ------ Π-ι- λ-ω-ο-ε-ο π-ε- σ-ο κ-ν-ρ-; ------------------------------- Ποιο λεωφορείο πάει στο κέντρο; 0
Poi--leōph----o pá---s-- --n-ro? P--- l--------- p--- s-- k------ P-i- l-ō-h-r-í- p-e- s-o k-n-r-? -------------------------------- Poio leōphoreío páei sto kéntro?
Millise liiniga peaksin sõitma? Π--- γ--μ-ή-πρ-πε- ν- πά--; Π--- γ----- π----- ν- π---- Π-ι- γ-α-μ- π-έ-ε- ν- π-ρ-; --------------------------- Ποια γραμμή πρέπει να πάρω; 0
P-i- --am-ḗ ----ei-n- p-r-? P--- g----- p----- n- p---- P-i- g-a-m- p-é-e- n- p-r-? --------------------------- Poia grammḗ prépei na párō?
Kas ma pean ümber istuma? Πρέ--ι να--------τε-ι---αση; Π----- ν- κ--- μ------------ Π-έ-ε- ν- κ-ν- μ-τ-π-β-β-σ-; ---------------------------- Πρέπει να κάνω μετεπιβίβαση; 0
P-é--i--- --nō-me-e-i------? P----- n- k--- m------------ P-é-e- n- k-n- m-t-p-b-b-s-? ---------------------------- Prépei na kánō metepibíbasē?
Kus ma ümber istuma pean? Πού πρέ--ι ν--κάν--με---ι-ί-α--; Π-- π----- ν- κ--- μ------------ Π-ύ π-έ-ε- ν- κ-ν- μ-τ-π-β-β-σ-; -------------------------------- Πού πρέπει να κάνω μετεπιβίβαση; 0
Po--prépe--na -á-- ----pi-íb--ē? P-- p----- n- k--- m------------ P-ú p-é-e- n- k-n- m-t-p-b-b-s-? -------------------------------- Poú prépei na kánō metepibíbasē?
Mis maksab pilet? Πόσο-κο--ί--- έν- -ι---ή---; Π--- κ------- έ-- ε--------- Π-σ- κ-σ-ί-ε- έ-α ε-σ-τ-ρ-ο- ---------------------------- Πόσο κοστίζει ένα εισιτήριο; 0
Póso -ostízei--na --sitḗ--o? P--- k------- é-- e--------- P-s- k-s-í-e- é-a e-s-t-r-o- ---------------------------- Póso kostízei éna eisitḗrio?
Mitu peatust on kesklinnani? Π---ς σ-ά-ε----ί-α- -έ-----ο κ---ρ-; Π---- σ------ ε---- μ---- τ- κ------ Π-σ-ς σ-ά-ε-ς ε-ν-ι μ-χ-ι τ- κ-ν-ρ-; ------------------------------------ Πόσες στάσεις είναι μέχρι το κέντρο; 0
Póse- -t-se---e-na- -é-h-i-to-ké-tr-? P---- s------ e---- m----- t- k------ P-s-s s-á-e-s e-n-i m-c-r- t- k-n-r-? ------------------------------------- Póses stáseis eínai méchri to kéntro?
Te peate siin väljuma. Π-έ--ι-να---τ----- ε--. Π----- ν- κ------- ε--- Π-έ-ε- ν- κ-τ-β-τ- ε-ώ- ----------------------- Πρέπει να κατέβετε εδώ. 0
Pré--i-na k--é--te-e--. P----- n- k------- e--- P-é-e- n- k-t-b-t- e-ṓ- ----------------------- Prépei na katébete edṓ.
Te peate tagant väljuma. Π--πει ν- -ατ-βε-ε-α-ό-τη--πί-- π-ρτ-. Π----- ν- κ------- α-- τ-- π--- π----- Π-έ-ε- ν- κ-τ-β-τ- α-ό τ-ν π-σ- π-ρ-α- -------------------------------------- Πρέπει να κατέβετε από την πίσω πόρτα. 0
Prép-- ---katéb-t- ap- t-n pís- p--ta. P----- n- k------- a-- t-- p--- p----- P-é-e- n- k-t-b-t- a-ó t-n p-s- p-r-a- -------------------------------------- Prépei na katébete apó tēn písō pórta.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Ο------ν------μ----ου-μετρό--ρ---αι--ε-- λεπ-ά. Ο ε------- σ----- τ-- μ---- έ------ σ- 5 λ----- Ο ε-ό-ε-ο- σ-ρ-ό- τ-υ μ-τ-ό έ-χ-τ-ι σ- 5 λ-π-ά- ----------------------------------------------- Ο επόμενος συρμός του μετρό έρχεται σε 5 λεπτά. 0
O---óme--- s--m-s -ou-m-t-ó érch--a- -e-5 ---t-. O e------- s----- t-- m---- é------- s- 5 l----- O e-ó-e-o- s-r-ó- t-u m-t-ó é-c-e-a- s- 5 l-p-á- ------------------------------------------------ O epómenos syrmós tou metró érchetai se 5 leptá.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Το-------ο τ-αμ-έ--ε--ι σ- 1- -ε---. Τ- ε------ τ--- έ------ σ- 1- λ----- Τ- ε-ό-ε-ο τ-α- έ-χ-τ-ι σ- 1- λ-π-ά- ------------------------------------ Το επόμενο τραμ έρχεται σε 10 λεπτά. 0
T--e----n---r-m-é--het-- s---0 l-p-á. T- e------ t--- é------- s- 1- l----- T- e-ó-e-o t-a- é-c-e-a- s- 1- l-p-á- ------------------------------------- To epómeno tram érchetai se 10 leptá.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Το---ό-ε-ο--εω-ορ-ί----χ-τ-ι -ε--5 --π--. Τ- ε------ λ-------- έ------ σ- 1- λ----- Τ- ε-ό-ε-ο λ-ω-ο-ε-ο έ-χ-τ-ι σ- 1- λ-π-ά- ----------------------------------------- Το επόμενο λεωφορείο έρχεται σε 15 λεπτά. 0
T---pó--n- l----or--- ér--e-----e ----e-t-. T- e------ l--------- é------- s- 1- l----- T- e-ó-e-o l-ō-h-r-í- é-c-e-a- s- 1- l-p-á- ------------------------------------------- To epómeno leōphoreío érchetai se 15 leptá.
Millal läheb viimane metroorong? Πότ---ναχωρε--ο ------------υ--ός-τ-υ -ε-ρό; Π--- α------- ο τ--------- σ----- τ-- μ----- Π-τ- α-α-ω-ε- ο τ-λ-υ-α-ο- σ-ρ-ό- τ-υ μ-τ-ό- -------------------------------------------- Πότε αναχωρεί ο τελευταίος συρμός του μετρό; 0
Póte--na---r-í o tel---a--s -yrm-- tou --tró? P--- a-------- o t--------- s----- t-- m----- P-t- a-a-h-r-í o t-l-u-a-o- s-r-ó- t-u m-t-ó- --------------------------------------------- Póte anachōreí o teleutaíos syrmós tou metró?
Millal läheb viimane tramm? Πό-ε -ν-χωρεί-το-τ-λ--τα-ο τραμ; Π--- α------- τ- τ-------- τ---- Π-τ- α-α-ω-ε- τ- τ-λ-υ-α-ο τ-α-; -------------------------------- Πότε αναχωρεί το τελευταίο τραμ; 0
P--- -n-ch-reí----t-l-ut-í- tra-? P--- a-------- t- t-------- t---- P-t- a-a-h-r-í t- t-l-u-a-o t-a-? --------------------------------- Póte anachōreí to teleutaío tram?
Millal läheb viimane buss? Πότε--να---εί το τ---υ-αί- λ----ρεί-; Π--- α------- τ- τ-------- λ--------- Π-τ- α-α-ω-ε- τ- τ-λ-υ-α-ο λ-ω-ο-ε-ο- ------------------------------------- Πότε αναχωρεί το τελευταίο λεωφορείο; 0
P--- -na---r-í--o-t----taío -e-----e--? P--- a-------- t- t-------- l---------- P-t- a-a-h-r-í t- t-l-u-a-o l-ō-h-r-í-? --------------------------------------- Póte anachōreí to teleutaío leōphoreío?
Kas teil on pilet? Έχε-- ε-σ--ήρ--; Έ---- ε--------- Έ-ε-ε ε-σ-τ-ρ-ο- ---------------- Έχετε εισιτήριο; 0
É--e-e e--itḗ--o? É----- e--------- É-h-t- e-s-t-r-o- ----------------- Échete eisitḗrio?
Pilet? – Ei, mul ei ole. Εισι-ήρ-ο- –----, δ-- -χ-. Ε--------- – Ό--- δ-- έ--- Ε-σ-τ-ρ-ο- – Ό-ι- δ-ν έ-ω- -------------------------- Εισιτήριο; – Όχι, δεν έχω. 0
Eisitḗ---? - -ch-----n é-h-. E--------- – Ó---- d-- é---- E-s-t-r-o- – Ó-h-, d-n é-h-. ---------------------------- Eisitḗrio? – Óchi, den échō.
Siis peate te trahvi maksma. Τ-τε--ρ--ε- -α --η-ώσε-ε-π---τ-μο. Τ--- π----- ν- π-------- π-------- Τ-τ- π-έ-ε- ν- π-η-ώ-ε-ε π-ό-τ-μ-. ---------------------------------- Τότε πρέπει να πληρώσετε πρόστιμο. 0
T-te -r-pei-na plēr-s----p---ti--. T--- p----- n- p-------- p-------- T-t- p-é-e- n- p-ē-ṓ-e-e p-ó-t-m-. ---------------------------------- Tóte prépei na plērṓsete próstimo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!