Vestmik

et Ühistransport   »   fi Julkinen paikallisliikenne

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [kolmekymmentäkuusi]

Julkinen paikallisliikenne

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? M-ssä o- bu---p-säk--? M---- o- b------------ M-s-ä o- b-s-i-y-ä-k-? ---------------------- Missä on bussipysäkki? 0
Milline buss sõidab kesklinna? Mi---b-ssi-aj-a-kesk-sta-n? M--- b---- a--- k---------- M-k- b-s-i a-a- k-s-u-t-a-? --------------------------- Mikä bussi ajaa keskustaan? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? Mi-k--bus--l---a- --nu--p--äi-----ta-? M---- b---------- m---- p------ o----- M-n-ä b-s-i-i-j-n m-n-n p-t-i-i o-t-a- -------------------------------------- Minkä bussilinjan minun pitäisi ottaa? 0
Kas ma pean ümber istuma? Pitä-k- -i--n-vai--aa b-ss--? P------ m---- v------ b------ P-t-ä-ö m-n-n v-i-t-a b-s-i-? ----------------------------- Pitääkö minun vaihtaa bussia? 0
Kus ma ümber istuma pean? Miss- minu- -itä- v--htaa ---sia? M---- m---- p---- v------ b------ M-s-ä m-n-n p-t-ä v-i-t-a b-s-i-? --------------------------------- Missä minun pitää vaihtaa bussia? 0
Mis maksab pilet? M-t- -k---lipp- mak-aa? M--- y--- l---- m------ M-t- y-s- l-p-u m-k-a-? ----------------------- Mitä yksi lippu maksaa? 0
Mitu peatust on kesklinnani? K-ink-----t- -y---ki- o---e-k---aan? K----- m---- p------- o- k---------- K-i-k- m-n-a p-s-k-i- o- k-s-u-t-a-? ------------------------------------ Kuinka monta pysäkkiä on keskustaan? 0
Te peate siin väljuma. Te--än-t--ty- -äädä täs-- -o--. T----- t----- j---- t---- p---- T-i-ä- t-y-y- j-ä-ä t-s-ä p-i-. ------------------------------- Teidän täytyy jäädä tässä pois. 0
Te peate tagant väljuma. T----- -ä-t-y j-ä-- -a-----p-is. T----- t----- j---- t----- p---- T-i-ä- t-y-y- j-ä-ä t-k-n- p-i-. -------------------------------- Teidän täytyy jäädä takana pois. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Se-raav---e-r- tu----5--i-u---- --äst-. S------- m---- t---- 5 m------- p------ S-u-a-v- m-t-o t-l-e 5 m-n-u-i- p-ä-t-. --------------------------------------- Seuraava metro tulee 5 minuutin päästä. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Se--a-v----i-iova-nu-tulee----m--u---n -ä-st-. S------- r---------- t---- 1- m------- p------ S-u-a-v- r-i-i-v-u-u t-l-e 1- m-n-u-i- p-ä-t-. ---------------------------------------------- Seuraava raitiovaunu tulee 10 minuutin päästä. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Se-r-a-a bus---tul-e-15---n-u--n-p-ästä. S------- b---- t---- 1- m------- p------ S-u-a-v- b-s-i t-l-e 1- m-n-u-i- p-ä-t-. ---------------------------------------- Seuraava bussi tulee 15 minuutin päästä. 0
Millal läheb viimane metroorong? M-l-o-n vii-e-n-- --tro---n--? M------ v-------- m---- m----- M-l-o-n v-i-e-n-n m-t-o m-n-e- ------------------------------ Milloin viimeinen metro menee? 0
Millal läheb viimane tramm? M--loi--v---eine- ---t----u---m--ee? M------ v-------- r---------- m----- M-l-o-n v-i-e-n-n r-i-i-v-u-u m-n-e- ------------------------------------ Milloin viimeinen raitiovaunu menee? 0
Millal läheb viimane buss? Mi--o-n vi---i----b-s-i-m-n-e? M------ v-------- b---- m----- M-l-o-n v-i-e-n-n b-s-i m-n-e- ------------------------------ Milloin viimeinen bussi menee? 0
Kas teil on pilet? Onko te-l-ä--at-alippua? O--- t----- m----------- O-k- t-i-l- m-t-a-i-p-a- ------------------------ Onko teillä matkalippua? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. Matk-l-ppu-- --Ei,-mi-ul-a e--o-e matkal---u-. M----------- – E-- m------ e- o-- m----------- M-t-a-i-p-a- – E-, m-n-l-a e- o-e m-t-a-i-p-a- ---------------------------------------------- Matkalippua? – Ei, minulla ei ole matkalippua. 0
Siis peate te trahvi maksma. S---en t-idä- tä-t-----ksa--sakko. S----- t----- t----- m----- s----- S-t-e- t-i-ä- t-y-y- m-k-a- s-k-o- ---------------------------------- Sitten teidän täytyy maksaa sakko. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!