Vestmik

et Teel   »   el Καθ’ οδόν

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [τριάντα επτά]

37 [triánta eptá]

Καθ’ οδόν

[Kath’ odón]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Πά---με -- μ-χα--. Π--- μ- τ- μ------ Π-ε- μ- τ- μ-χ-ν-. ------------------ Πάει με τη μηχανή. 0
Pá-i-m- tē-m-ch---. P--- m- t- m------- P-e- m- t- m-c-a-ḗ- ------------------- Páei me tē mēchanḗ.
Ta sõidab jalgrattaga. Πά-- -ε-το----ήλατ-. Π--- μ- τ- π-------- Π-ε- μ- τ- π-δ-λ-τ-. -------------------- Πάει με το ποδήλατο. 0
P--i -- t--p--ḗ--to. P--- m- t- p-------- P-e- m- t- p-d-l-t-. -------------------- Páei me to podḗlato.
Ta käib jala. Π-ει με τ--πόδ-α. Π--- μ- τ- π----- Π-ε- μ- τ- π-δ-α- ----------------- Πάει με τα πόδια. 0
Pá-i-me -a-p-di-. P--- m- t- p----- P-e- m- t- p-d-a- ----------------- Páei me ta pódia.
Ta sõidab laevaga. Π----με τ--πλο--. Π--- μ- τ- π----- Π-ε- μ- τ- π-ο-ο- ----------------- Πάει με το πλοίο. 0
P-ei-me-t---lo-o. P--- m- t- p----- P-e- m- t- p-o-o- ----------------- Páei me to ploío.
Ta sõidab paadiga. Πά----- τ---β-ρκ-. Π--- μ- τ-- β----- Π-ε- μ- τ-ν β-ρ-α- ------------------ Πάει με την βάρκα. 0
Pá-- -- tēn-bárk-. P--- m- t-- b----- P-e- m- t-n b-r-a- ------------------ Páei me tēn bárka.
Ta ujub. Π-------υ-πών-α-. Π--- κ----------- Π-ε- κ-λ-μ-ώ-τ-ς- ----------------- Πάει κολυμπώντας. 0
Páei---ly-p--tas. P--- k----------- P-e- k-l-m-ṓ-t-s- ----------------- Páei kolympṓntas.
Kas siin on ohtlik? Ε---ι--πικ-------ε-ώ; Ε---- ε--------- ε--- Ε-ν-ι ε-ι-ί-δ-ν- ε-ώ- --------------------- Είναι επικίνδυνα εδώ; 0
E-na---pi-índ----e--? E---- e--------- e--- E-n-i e-i-í-d-n- e-ṓ- --------------------- Eínai epikíndyna edṓ?
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Εί-----π--ίνδυ-ο ν---άνεις--το--όπ----ο-; Ε---- ε--------- ν- κ----- ω------ μ----- Ε-ν-ι ε-ι-ί-δ-ν- ν- κ-ν-ι- ω-ο-τ-π μ-ν-ς- ----------------------------------------- Είναι επικίνδυνο να κάνεις ωτοστόπ μόνος; 0
E-n-i-e--kín-yno----k-n--s ---stóp -ó-os? E---- e--------- n- k----- ō------ m----- E-n-i e-i-í-d-n- n- k-n-i- ō-o-t-p m-n-s- ----------------------------------------- Eínai epikíndyno na káneis ōtostóp mónos?
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Ε-ν-- ε--κ-νδυ---ν- πηγα--ει- --- -----ατ--τ- ν-χ--; Ε---- ε--------- ν- π-------- γ-- π------- τ- ν----- Ε-ν-ι ε-ι-ί-δ-ν- ν- π-γ-ί-ε-ς γ-α π-ρ-π-τ- τ- ν-χ-α- ---------------------------------------------------- Είναι επικίνδυνο να πηγαίνεις για περίπατο τη νύχτα; 0
E---i e----------na --gaíne-s-gia --r---to------c-t-? E---- e--------- n- p-------- g-- p------- t- n------ E-n-i e-i-í-d-n- n- p-g-í-e-s g-a p-r-p-t- t- n-c-t-? ----------------------------------------------------- Eínai epikíndyno na pēgaíneis gia perípato tē nýchta?
Me oleme eksinud. Έχουμ- χαθ-ί. Έ----- χ----- Έ-ο-μ- χ-θ-ί- ------------- Έχουμε χαθεί. 0
É-h--m---h-theí. É------ c------- É-h-u-e c-a-h-í- ---------------- Échoume chatheí.
Me oleme valel teel. Είμασ-ε--ε λ-θ-ς-δρ--ο. Ε------ σ- λ---- δ----- Ε-μ-σ-ε σ- λ-θ-ς δ-ό-ο- ----------------------- Είμαστε σε λάθος δρόμο. 0
Eímast--s- ---hos-dr-m-. E------ s- l----- d----- E-m-s-e s- l-t-o- d-ó-o- ------------------------ Eímaste se láthos drómo.
Me peame ümber pöörama. Π-έπει-να--υρί--υ-ε -ίσω. Π----- ν- γ-------- π---- Π-έ-ε- ν- γ-ρ-σ-υ-ε π-σ-. ------------------------- Πρέπει να γυρίσουμε πίσω. 0
Pré--i--- gy--so-------ō. P----- n- g-------- p---- P-é-e- n- g-r-s-u-e p-s-. ------------------------- Prépei na gyrísoume písō.
Kus siin parkida saab? Π------ρ-ί-κ-νείς -- παρκάρει εδ-; Π-- μ----- κ----- ν- π------- ε--- Π-ύ μ-ο-ε- κ-ν-ί- ν- π-ρ-ά-ε- ε-ώ- ---------------------------------- Πού μπορεί κανείς να παρκάρει εδώ; 0
P-ú--pore----neí--na -ar-á--i --ṓ? P-- m----- k----- n- p------- e--- P-ú m-o-e- k-n-í- n- p-r-á-e- e-ṓ- ---------------------------------- Poú mporeí kaneís na parkárei edṓ?
Kas siin on parkimisplatsi? Υπ--χ-- ε-- χ-ρ-ς-----με-σ-ς --π-ρ-ι-γκ; Υ------ ε-- χ---- σ--------- / π-------- Υ-ά-χ-ι ε-ώ χ-ρ-ς σ-ά-μ-υ-η- / π-ρ-ι-γ-; ---------------------------------------- Υπάρχει εδώ χώρος στάθμευσης / πάρκινγκ; 0
Y-árch---e-- chṓros-s--t----s-- / --rk-n’nk? Y------- e-- c----- s---------- / p--------- Y-á-c-e- e-ṓ c-ṓ-o- s-á-h-e-s-s / p-r-i-’-k- -------------------------------------------- Ypárchei edṓ chṓros státhmeusēs / párkin’nk?
Kui kaua saab siin parkida? Γ-α π--- -πο--ί--α---ς -α παρ----ι ε-ώ; Γ-- π--- μ----- κ----- ν- π------- ε--- Γ-α π-σ- μ-ο-ε- κ-ν-ί- ν- π-ρ-ά-ε- ε-ώ- --------------------------------------- Για πόσο μπορεί κανείς να παρκάρει εδώ; 0
Gi- -ó-o m-or-- ka---- -- -ar-ár-- -dṓ? G-- p--- m----- k----- n- p------- e--- G-a p-s- m-o-e- k-n-í- n- p-r-á-e- e-ṓ- --------------------------------------- Gia póso mporeí kaneís na parkárei edṓ?
Kas te suusatate? Κ-νε-ε-σ-ι; Κ----- σ--- Κ-ν-τ- σ-ι- ----------- Κάνετε σκι; 0
K-n----sk-? K----- s--- K-n-t- s-i- ----------- Kánete ski?
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Α----ίνετ- μ- τ--τελεφ-ρί-; Α--------- μ- τ- τ--------- Α-ε-α-ν-τ- μ- τ- τ-λ-φ-ρ-κ- --------------------------- Ανεβαίνετε με το τελεφερίκ; 0
A--b--nete----t- -e-e-h----? A--------- m- t- t---------- A-e-a-n-t- m- t- t-l-p-e-í-? ---------------------------- Anebaínete me to telepherík?
Kas siin saab suuski laenutada? Μπορ---κ----ς -α-δ-ν-----ί --- --οπλ-σμό ------ι; Μ----- κ----- ν- δ-------- ε-- ε-------- γ-- σ--- Μ-ο-ε- κ-ν-ί- ν- δ-ν-ι-τ-ί ε-ώ ε-ο-λ-σ-ό γ-α σ-ι- ------------------------------------------------- Μπορεί κανείς να δανειστεί εδώ εξοπλισμό για σκι; 0
M--------n--- ---d-n--s-e---dṓ-ex-p-is-ó -i- -ki? M----- k----- n- d-------- e-- e-------- g-- s--- M-o-e- k-n-í- n- d-n-i-t-í e-ṓ e-o-l-s-ó g-a s-i- ------------------------------------------------- Mporeí kaneís na daneisteí edṓ exoplismó gia ski?

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!