Vestmik

et Taksos   »   ru В такси

38 [kolmkümmend kaheksa]

Taksos

Taksos

38 [тридцать восемь]

38 [tridtsatʹ vosemʹ]

В такси

[V taksi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Kutsuge palun takso. В---вете---ож-л--ст-, та---. В-------- п---------- т----- В-з-в-т-, п-ж-л-й-т-, т-к-и- ---------------------------- Вызовете, пожалуйста, такси. 0
V-zov---- --zh-l---t----a--i. V-------- p----------- t----- V-z-v-t-, p-z-a-u-s-a- t-k-i- ----------------------------- Vyzovete, pozhaluysta, taksi.
Mis maksab siit rongijaamani? Ско--ко --д-т--т--ть-д- в-к--ла? С------ б---- с----- д- в------- С-о-ь-о б-д-т с-о-т- д- в-к-а-а- -------------------------------- Сколько будет стоить до вокзала? 0
S-o-ʹko bu-et stoitʹ do v----la? S------ b---- s----- d- v------- S-o-ʹ-o b-d-t s-o-t- d- v-k-a-a- -------------------------------- Skolʹko budet stoitʹ do vokzala?
Mis maksab siit lennujaamani? Ск-л--о--у-е----ои-ь--- аэр--орта? С------ б---- с----- д- а--------- С-о-ь-о б-д-т с-о-т- д- а-р-п-р-а- ---------------------------------- Сколько будет стоить до аэропорта? 0
S-o-ʹ-- --de-----itʹ----a-r-po-ta? S------ b---- s----- d- a--------- S-o-ʹ-o b-d-t s-o-t- d- a-r-p-r-a- ---------------------------------- Skolʹko budet stoitʹ do aeroporta?
Palun otse. П---о- -ожа----т-. П----- п---------- П-я-о- п-ж-л-й-т-. ------------------ Прямо, пожалуйста. 0
P-ya-o,-p--ha--y-t-. P------ p----------- P-y-m-, p-z-a-u-s-a- -------------------- Pryamo, pozhaluysta.
Palun siit paremale. Зд--- -- пр-в-, п--а---с--. З---- н- п----- п---------- З-е-ь н- п-а-о- п-ж-л-й-т-. --------------------------- Здесь на право, пожалуйста. 0
Z--sʹ ---p-avo, -o--a-uys--. Z---- n- p----- p----------- Z-e-ʹ n- p-a-o- p-z-a-u-s-a- ---------------------------- Zdesʹ na pravo, pozhaluysta.
Palun sealt nurgalt vasakule. В-т--а то---гл-- п-ж---йс----на---о. В-- н- т-- у---- п---------- н------ В-т н- т-м у-л-, п-ж-л-й-т-, н-л-в-. ------------------------------------ Вот на том углу, пожалуйста, налево. 0
Vo--n--t-m-uglu- -o-ha---sta, ----v-. V-- n- t-- u---- p----------- n------ V-t n- t-m u-l-, p-z-a-u-s-a- n-l-v-. ------------------------------------- Vot na tom uglu, pozhaluysta, nalevo.
Mul on kiire. Я---ро-----. Я т--------- Я т-р-п-ю-ь- ------------ Я тороплюсь. 0
Y- --roply-s-. Y- t---------- Y- t-r-p-y-s-. -------------- Ya toroplyusʹ.
Mul on aega. У-ме-я --с-а---но --еме-и. У м--- д--------- в------- У м-н- д-с-а-о-н- в-е-е-и- -------------------------- У меня достаточно времени. 0
U -e--- d--t-toc--- v-e--ni. U m---- d---------- v------- U m-n-a d-s-a-o-h-o v-e-e-i- ---------------------------- U menya dostatochno vremeni.
Sõitke palun aeglasemalt. П-ж-луйста, вед-т- -о-ме-л-нн-е. П---------- в----- п------------ П-ж-л-й-т-, в-д-т- п---е-л-н-е-. -------------------------------- Пожалуйста, ведите по-медленнее. 0
Pozh-l---ta- v-dit--p--medl--ney-. P----------- v----- p------------- P-z-a-u-s-a- v-d-t- p---e-l-n-e-e- ---------------------------------- Pozhaluysta, vedite po-medlenneye.
Peatuge siin, palun. О-т-н---те-ь, --ж--уй-т-- ---с-. О------------ п---------- з----- О-т-н-в-т-с-, п-ж-л-й-т-, з-е-ь- -------------------------------- Остановитесь, пожалуйста, здесь. 0
O--a-ovi--s-,--o--a--ys--- zdes-. O------------ p----------- z----- O-t-n-v-t-s-, p-z-a-u-s-a- z-e-ʹ- --------------------------------- Ostanovitesʹ, pozhaluysta, zdesʹ.
Oodake palun üks hetk. По-а--й-т-- по--жд-те-чу-ь---ть. П---------- п-------- ч--------- П-ж-л-й-т-, п-д-ж-и-е ч-т---у-ь- -------------------------------- Пожалуйста, подождите чуть-чуть. 0
P---a--ys--- p--ozhd-te ------ch--ʹ. P----------- p--------- c----------- P-z-a-u-s-a- p-d-z-d-t- c-u-ʹ-c-u-ʹ- ------------------------------------ Pozhaluysta, podozhdite chutʹ-chutʹ.
Ma olen kohe tagasi. Я --о-- в--ну--. Я с---- в------- Я с-о-о в-р-у-ь- ---------------- Я скоро вернусь. 0
Ya s---o----nusʹ. Y- s---- v------- Y- s-o-o v-r-u-ʹ- ----------------- Ya skoro vernusʹ.
Palun andke mulle kviitung. В----и-- мне- по----йста,--чё-. В------- м--- п---------- с---- В-п-ш-т- м-е- п-ж-л-й-т-, с-ё-. ------------------------------- Выпишите мне, пожалуйста, счёт. 0
V-p-s--te---e,-p---a--y-ta----h--. V-------- m--- p----------- s----- V-p-s-i-e m-e- p-z-a-u-s-a- s-h-t- ---------------------------------- Vypishite mne, pozhaluysta, schët.
Mul ei ole peenraha. У м-ня ----мело--. У м--- н-- м------ У м-н- н-т м-л-ч-. ------------------ У меня нет мелочи. 0
U-me--a---t m-l-c--. U m---- n-- m------- U m-n-a n-t m-l-c-i- -------------------- U menya net melochi.
Nii sobib, ülejäänu on teile. П-а------, сда----с---ь-е ---е. П--------- с---- о------- с---- П-а-и-ь-о- с-а-у о-т-в-т- с-б-. ------------------------------- Правильно, сдачу оставьте себе. 0
P--v-l-----s-a-h- os-a--t- s---. P--------- s----- o------- s---- P-a-i-ʹ-o- s-a-h- o-t-v-t- s-b-. -------------------------------- Pravilʹno, sdachu ostavʹte sebe.
Viige mind sellele aadressile. О-вез--е-м--я -о э--м---д-е--. О------- м--- п- э---- а------ О-в-з-т- м-н- п- э-о-у а-р-с-. ------------------------------ Отвезите меня по этому адресу. 0
Ot----t--men-a----e-o-u adre--. O------- m---- p- e---- a------ O-v-z-t- m-n-a p- e-o-u a-r-s-. ------------------------------- Otvezite menya po etomu adresu.
Viige mind mu hotelli. Отве--т- мен--к м-ей г-с-и-и-е. О------- м--- к м--- г--------- О-в-з-т- м-н- к м-е- г-с-и-и-е- ------------------------------- Отвезите меня к моей гостинице. 0
O-vez-te ---y-----o-ey--o---n-tse. O------- m---- k m---- g---------- O-v-z-t- m-n-a k m-y-y g-s-i-i-s-. ---------------------------------- Otvezite menya k moyey gostinitse.
Viige mind randa. О-в----- ---- -а-п-я-. О------- м--- н- п---- О-в-з-т- м-н- н- п-я-. ---------------------- Отвезите меня на пляж. 0
Ot--zi-e-m-ny--na---ya-h. O------- m---- n- p------ O-v-z-t- m-n-a n- p-y-z-. ------------------------- Otvezite menya na plyazh.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelelised geeniused

Enamik inimesi on hea meel, kui nad oskavad üht võõrkeelt. Kuid on ka inimesi, kes enam kui 70 keeled. Nad kõik tekstid ladusalt rääkida ja kirjutada neid õigesti. Võib öelda, siis on inimesed, kes on hüper-polyglots. Mitmekeelsuse nähtus on olnud sajandeid. Paljud aruanded inimesed, kellel on selline Anne on. Kust see võime tuleb on ei ole veel põhjalikult uuritud. Selle kohta on mitmeid teaduslikke teooriaid. Mõned usuvad, mitmekeelsete üksikisikute ajud on struktureeritud erinevalt. See erinevus on eriti nähtav Broca keskus. Kõne on toodetud käesoleva osa aju. Selles valdkonnas rakud on ehitatud erinevalt mitut keelt valdavad inimesed. On võimalik, et nad töötlevad infot paremini tulemusena. Siiski täiendavaid lisauuringuid selle teooria on puudulikud. Ehk mis on otsustav on lihtsalt erakordne motivatsiooni. Lapsed õpivad teiste laste võõrkeele väga kiiresti. See on tingitud asjaolust, et nad tahavad sulanduvad mängides. Nad tahavad saada osa kontserni ja teistega suhtlemiseks. Olles seda öelnud, nende õppe edukus sõltub nende tahtmist lisada. Teine teooria eeldab Aivo asja kasvab õppe kaudu. Seega, mida rohkem õpime, lihtsam õppimine muutub. Keeled, mis sarnanevad üksteisega on ka lihtsam õppida. Nii õpib inimene, kes räägib Taani räägivad Rootsi või Norra kiiresti. Paljud küsimused on siiani vastuseta. Mis on kindlasti, aga on see, et luure ei mängi rolli. Mõned inimesed räägivad mitmeid keeli vaatamata madala luure. Kuid isegi suurima keelelise geenius vajab palju distsipliini. See on veidi lohutav, eks?
Kas sa teadsid?
Vene keel kuulub nende keelte hulka, mis raamatuturgu domineerivad. Vene autorid kirjutasid maailmakirjanduse suurteoseid. Seepärst tõlgitakse väga paljusid raamatuid vene keelest. Aga ka venelased loevad meelsasti, nii et tõlkijatel on alati palju teha. Vene keel on emakeeleks umbes 160 miljonile inimesele. Lisaks räägivad paljud inimesed teistes slaavi riikides vene keelt. Seega on vene keel kõige levinum keel Euroopas. Üle maailma räägib vene keelt umbes 280 miljonit inimest. Idaslaavi keelena on vene keel suguluses ukraina ja valgevene keelega. Vene keele grammatika on üles ehitatud väga süstemaatiliselt. See on eeliseks inimestele, kes meelsasti analüütiliselt ja loogiliselt mõtlevad. Vene keele õppimine tasub end igal juhul ära! Vene keel on väga tähtis keel teaduses, kunstis ja tehnikas. Ja kas poleks tore kõiki neid kuulsaid vene teoseid originaalkeeles lugeda?