Vestmik

et Autorike   »   eo Aŭtopaneo

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [tridek naŭ]

Aŭtopaneo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? K-e-es--s-l- ple- -roks-m---e---n--o? K-- e---- l- p--- p------- b--------- K-e e-t-s l- p-e- p-o-s-m- b-n-i-e-o- ------------------------------------- Kie estas la plej proksima benzinejo? 0
Mul on katkine rehv. Mi havas ma-ŝveli---n-pneŭ-n. M- h---- m----------- p------ M- h-v-s m-l-v-l-n-a- p-e-o-. ----------------------------- Mi havas malŝvelintan pneŭon. 0
Oskate te ratast vahetada? Ĉu vi---v-- ---ĝ---a -n--on? Ĉ- v- p---- ŝ---- l- p------ Ĉ- v- p-v-s ŝ-n-i l- p-e-o-? ---------------------------- Ĉu vi povas ŝanĝi la pneŭon? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. Mi --zo-as---l-ajn--i--oj--d- d----o---. M- b------ k------ l------ d- d--------- M- b-z-n-s k-l-a-n l-t-o-n d- d-z-l-l-o- ---------------------------------------- Mi bezonas kelkajn litrojn da dizeloleo. 0
Mul ei ole enam bensiini. M---- p-u h---s-be-zi--n. M- n- p-- h---- b-------- M- n- p-u h-v-s b-n-i-o-. ------------------------- Mi ne plu havas benzinon. 0
Kas teil on varukanister? Ĉu -i -a-a---a-is--o-? Ĉ- v- h---- k--------- Ĉ- v- h-v-s k-n-s-r-n- ---------------------- Ĉu vi havas kanistron? 0
Kus ma saan helistada? Ki- mi-povas -el-f-n-? K-- m- p---- t-------- K-e m- p-v-s t-l-f-n-? ---------------------- Kie mi povas telefoni? 0
Mul on puksiiri vaja. M- be---a-----otr-----ser--n. M- b------ a--------- s------ M- b-z-n-s a-t-t-e-a- s-r-o-. ----------------------------- Mi bezonas aŭtotrenan servon. 0
Ma otsin töökoda. M- s-rĉ-s--ip-r---n. M- s----- r--------- M- s-r-a- r-p-r-j-n- -------------------- Mi serĉas riparejon. 0
Juhtus õnnetus. A--ide-to okaz--. A-------- o------ A-c-d-n-o o-a-i-. ----------------- Akcidento okazis. 0
Kus on lähim telefon? K---e--as-l- ple----oks-m--t--e--no? K-- e---- l- p--- p------- t-------- K-e e-t-s l- p-e- p-o-s-m- t-l-f-n-? ------------------------------------ Kie estas la plej proksima telefono? 0
Kas teil on mobiil kaasas? Ĉ---i-ha--- -un vi -o-te-e-o-o-? Ĉ- v- h---- k-- v- p------------ Ĉ- v- h-v-s k-n v- p-ŝ-e-e-o-o-? -------------------------------- Ĉu vi havas kun vi poŝtelefonon? 0
Me vajame abi. N- -ez-nas--e---n. N- b------ h------ N- b-z-n-s h-l-o-. ------------------ Ni bezonas helpon. 0
Kutsuge arst! Vo-u--u--ci--on! V--- k---------- V-k- k-r-c-s-o-! ---------------- Voku kuraciston! 0
Kutsuge politsei! V-ku--a----i--n! V--- l- p------- V-k- l- p-l-c-n- ---------------- Voku la policon! 0
Teie paberid, palun. V---- --ku---toj-,--i-p-ta-. V---- d----------- m- p----- V-a-n d-k-m-n-o-n- m- p-t-s- ---------------------------- Viajn dokumentojn, mi petas. 0
Teie juhiload, palun. Via---tirp-r-e-i-o---m- -etas. V--- s-------------- m- p----- V-a- s-i-p-r-e-i-o-, m- p-t-s- ------------------------------ Vian stirpermesilon, mi petas. 0
Teie autodokumendid, palun. V-a- -ŭ-o---nti--l-n, mi -et--. V--- a--------------- m- p----- V-a- a-t-i-e-t-g-l-n- m- p-t-s- ------------------------------- Vian aŭtoidentigilon, mi petas. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!