Vestmik

et Puhkusetegevused   »   bg Занимания през отпуската

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [четирийсет и осем]

48 [chetiriyset i osem]

Занимания през отпуската

[Zanimaniya prez otpuskata]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? П-аж-- ------- -? П----- ч--- л- е- П-а-ъ- ч-с- л- е- ----------------- Плажът чист ли е? 0
Pla-hy- c-i-t li-ye? P------ c---- l- y-- P-a-h-t c-i-t l- y-? -------------------- Plazhyt chist li ye?
Kas seal saab supelda? М-же-ли да-с- -ъпе-----? М--- л- д- с- к---- т--- М-ж- л- д- с- к-п-м т-м- ------------------------ Може ли да се къпем там? 0
Mo--e -i----se---p-----m? M---- l- d- s- k---- t--- M-z-e l- d- s- k-p-m t-m- ------------------------- Mozhe li da se kypem tam?
Kas seal suplemine pole ohtlik? Къ--нет- т-м-н--- л- -па-н-? К------- т-- н- е л- о------ К-п-н-т- т-м н- е л- о-а-н-? ---------------------------- Къпането там не е ли опасно? 0
Ky-a-eto-ta--ne-y- li--pasno? K------- t-- n- y- l- o------ K-p-n-t- t-m n- y- l- o-a-n-? ----------------------------- Kypaneto tam ne ye li opasno?
Kas siin saab päikesevarju laenutada? Може л---а--е---е-е-пла--н чадър? М--- л- д- с- з---- п----- ч----- М-ж- л- д- с- з-е-е п-а-е- ч-д-р- --------------------------------- Може ли да се заеме плажен чадър? 0
M---e----da-s--za--e-p--z-e- c-a-y-? M---- l- d- s- z---- p------ c------ M-z-e l- d- s- z-e-e p-a-h-n c-a-y-? ------------------------------------ Mozhe li da se zaeme plazhen chadyr?
Kas siin saab lamamistooli laenutada? М-ж- ли -- с--за-м---е-лон-? М--- л- д- с- з---- ш------- М-ж- л- д- с- з-е-е ш-з-о-г- ---------------------------- Може ли да се заеме шезлонг? 0
Mozh- l- da-se---e-e --ez--n-? M---- l- d- s- z---- s-------- M-z-e l- d- s- z-e-e s-e-l-n-? ------------------------------ Mozhe li da se zaeme shezlong?
Kas siin saab paati laenutada? М-ж- ли -- с- з---- ---к-? М--- л- д- с- з---- л----- М-ж- л- д- с- з-е-е л-д-а- -------------------------- Може ли да се заеме лодка? 0
M-z-e -i-d- -e-z--m--l--ka? M---- l- d- s- z---- l----- M-z-e l- d- s- z-e-e l-d-a- --------------------------- Mozhe li da se zaeme lodka?
Ma surfaks hea meelega. Б-х-и-к-- /-----л- д- к------ърф. Б-- и---- / и----- д- к---- с---- Б-х и-к-л / и-к-л- д- к-р-м с-р-. --------------------------------- Бих искал / искала да карам сърф. 0
Bik---sk-----i-k--- da -a-a---yr-. B--- i---- / i----- d- k---- s---- B-k- i-k-l / i-k-l- d- k-r-m s-r-. ---------------------------------- Bikh iskal / iskala da karam syrf.
Ma sukelduks hea meelega. Би---ска--- --к--- да-се г-у-к-м. Б-- и---- / и----- д- с- г------- Б-х и-к-л / и-к-л- д- с- г-у-к-м- --------------------------------- Бих искал / искала да се гмуркам. 0
B-kh i-ka--- isk--a--- ---g--r--m. B--- i---- / i----- d- s- g------- B-k- i-k-l / i-k-l- d- s- g-u-k-m- ---------------------------------- Bikh iskal / iskala da se gmurkam.
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Б-х и---- /-иск-ла--- кар-м --------и. Б-- и---- / и----- д- к---- в---- с--- Б-х и-к-л / и-к-л- д- к-р-м в-д-и с-и- -------------------------------------- Бих искал / искала да карам водни ски. 0
B-kh i-ka--- i-kal---a -ar-m --dn- sk-. B--- i---- / i----- d- k---- v---- s--- B-k- i-k-l / i-k-l- d- k-r-m v-d-i s-i- --------------------------------------- Bikh iskal / iskala da karam vodni ski.
Kas siin saab lainelauda laenutada? Може-ли -а-се-нае-- -ърф? М--- л- д- с- н---- с---- М-ж- л- д- с- н-е-е с-р-? ------------------------- Може ли да се наеме сърф? 0
M-zh- l- -a-----a-m----rf? M---- l- d- s- n---- s---- M-z-e l- d- s- n-e-e s-r-? -------------------------- Mozhe li da se naeme syrf?
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? Мож- -и--- се н--м- --ип-р---а з- г--рк--е? М--- л- д- с- н---- е--------- з- г-------- М-ж- л- д- с- н-е-е е-и-и-о-к- з- г-у-к-н-? ------------------------------------------- Може ли да се наеме екипировка за гмуркане? 0
M--h- li-da s------e----i--r---a -a -mur-a--? M---- l- d- s- n---- y---------- z- g-------- M-z-e l- d- s- n-e-e y-k-p-r-v-a z- g-u-k-n-? --------------------------------------------- Mozhe li da se naeme yekipirovka za gmurkane?
Kas siin saab veesuuski laenutada? Мо-- ли -а--- наемат-в-дни-с--? М--- л- д- с- н----- в---- с--- М-ж- л- д- с- н-е-а- в-д-и с-и- ------------------------------- Може ли да се наемат водни ски? 0
M-z---li d--se -ae-at----n- ---? M---- l- d- s- n----- v---- s--- M-z-e l- d- s- n-e-a- v-d-i s-i- -------------------------------- Mozhe li da se naemat vodni ski?
Ma olen alles algaja. Аз-съ- -ач--ае--- --чин---а. А- с-- н------- / н--------- А- с-м н-ч-н-е- / н-ч-н-е-а- ---------------------------- Аз съм начинаещ / начинаеща. 0
A- sym -a-h--a-s-c- /--a-hi-aes-c-a. A- s-- n----------- / n------------- A- s-m n-c-i-a-s-c- / n-c-i-a-s-c-a- ------------------------------------ Az sym nachinaeshch / nachinaeshcha.
Ma olen keskmisel tasemel. Средно д-б-р / д-бр- с-м. С----- д---- / д---- с--- С-е-н- д-б-р / д-б-а с-м- ------------------------- Средно добър / добра съм. 0
S--dn- doby--/---br--s--. S----- d---- / d---- s--- S-e-n- d-b-r / d-b-a s-m- ------------------------- Sredno dobyr / dobra sym.
Ma olen sellega juba tuttav. То----- е п--нат---ече. Т--- м- е п------ в---- Т-в- м- е п-з-а-о в-ч-. ----------------------- Това ми е познато вече. 0
To------y--poz--t--vec--. T--- m- y- p------ v----- T-v- m- y- p-z-a-o v-c-e- ------------------------- Tova mi ye poznato veche.
Kus on suusatõstuk? К-д- - с-и л--тъ-? К--- е с-- л------ К-д- е с-и л-ф-ъ-? ------------------ Къде е ски лифтът? 0
K--e -e-ski l--tyt? K--- y- s-- l------ K-d- y- s-i l-f-y-? ------------------- Kyde ye ski liftyt?
Kas sul on suusad kaasas? Има- -и-с--? И--- л- с--- И-а- л- с-и- ------------ Имаш ли ски? 0
Imash ---s-i? I---- l- s--- I-a-h l- s-i- ------------- Imash li ski?
Kas sul on suusasaapad kaasas? Им-ш ли-с-и об-в--? И--- л- с-- о------ И-а- л- с-и о-у-к-? ------------------- Имаш ли ски обувки? 0
Im--h li s-i obuvki? I---- l- s-- o------ I-a-h l- s-i o-u-k-? -------------------- Imash li ski obuvki?

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.