Vestmik

et Kaubamajas   »   fi Tavaratalossa

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [viisikymmentäkaksi]

Tavaratalossa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? Me--ä-----t--ar--a----? M________ t____________ M-n-ä-n-ö t-v-r-t-l-o-? ----------------------- Mennäänkö tavarataloon? 0
Ma pean sisseoste tegema. Mi-----äy-yy--e-dä--st---ia. M____ t_____ t____ o________ M-n-n t-y-y- t-h-ä o-t-k-i-. ---------------------------- Minun täytyy tehdä ostoksia. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. H-l--n --ta-------n. H_____ o____ p______ H-l-a- o-t-a p-l-o-. -------------------- Haluan ostaa paljon. 0
Kus on bürookaubad? Mi-sä--va--to--i--ota-v--k-e-? M____ o___ t__________________ M-s-ä o-a- t-i-i-t-t-r-i-k-e-? ------------------------------ Missä ovat toimistotarvikkeet? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. Tar--t--n-ki-j---o-i- -- k-rjepa--r-a. T________ k__________ j_ k____________ T-r-i-s-n k-r-e-u-r-a j- k-r-e-a-e-i-. -------------------------------------- Tarvitsen kirjekuoria ja kirjepaperia. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Tarv-ts-- -u--a------yn-- ja ---se-a. T________ k______________ j_ t_______ T-r-i-s-n k-u-a-ä-k-k-n-ä j- t-s-e-a- ------------------------------------- Tarvitsen kuulakärkikyniä ja tusseja. 0
Kus on mööbel? Mi--- hu-n----u--ov--? M____ h_________ o____ M-s-ä h-o-e-a-u- o-a-? ---------------------- Missä huonekalut ovat? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. T-r--tse----a----j---a-------on. T________ k_____ j_ l___________ T-r-i-s-n k-a-i- j- l-a-i-o-t-n- -------------------------------- Tarvitsen kaapin ja laatikoston. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. T---it-en-kirjo-tus-ö---- ---hy----. T________ k______________ j_ h______ T-r-i-s-n k-r-o-t-s-ö-d-n j- h-l-y-. ------------------------------------ Tarvitsen kirjoituspöydän ja hyllyn. 0
Kus on mänguasjad? M--sä -elut ---t? M____ l____ o____ M-s-ä l-l-t o-a-? ----------------- Missä lelut ovat? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. T-rvit-en --k----- n-ll--. T________ n____ j_ n______ T-r-i-s-n n-k-n j- n-l-e-. -------------------------- Tarvitsen nuken ja nallen. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. Tar-i--en-j-------l-n--a ša-kipelin. T________ j__________ j_ š__________ T-r-i-s-n j-l-a-a-l-n j- š-k-i-e-i-. ------------------------------------ Tarvitsen jalkapallon ja šakkipelin. 0
Kus on tööriistad? Mis-ä t--ka-ut-o---? M____ t_______ o____ M-s-ä t-ö-a-u- o-a-? -------------------- Missä työkalut ovat? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. Tarvi--en-------n--a--ihd-t. T________ v______ j_ p______ T-r-i-s-n v-s-r-n j- p-h-i-. ---------------------------- Tarvitsen vasaran ja pihdit. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. T-r-i-s-- ---an -a ru---m-i--el--. T________ p____ j_ r______________ T-r-i-s-n p-r-n j- r-u-i-e-s-e-i-. ---------------------------------- Tarvitsen poran ja ruuvimeisselin. 0
Kus on ehted? M---- --r----v--? M____ k____ o____ M-s-ä k-r-t o-a-? ----------------- Missä korut ovat? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. T-r-i--e---a----etju- -a--a-nekor-n. T________ k__________ j_ r__________ T-r-i-s-n k-u-a-e-j-n j- r-n-e-o-u-. ------------------------------------ Tarvitsen kaulaketjun ja rannekorun. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. T-----s-n-s-r-uks-n-ja---r--ko--t. T________ s________ j_ k__________ T-r-i-s-n s-r-u-s-n j- k-r-a-o-u-. ---------------------------------- Tarvitsen sormuksen ja korvakorut. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!