Vestmik

et Kaubamajas   »   fi Tavaratalossa

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [viisikymmentäkaksi]

Tavaratalossa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? Me-näänkö t-va---al---? M-------- t------------ M-n-ä-n-ö t-v-r-t-l-o-? ----------------------- Mennäänkö tavarataloon? 0
Ma pean sisseoste tegema. M--u- t----- t-hd----t-ksi-. M---- t----- t---- o-------- M-n-n t-y-y- t-h-ä o-t-k-i-. ---------------------------- Minun täytyy tehdä ostoksia. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. H--u-n-----a-p-lj-n. H----- o---- p------ H-l-a- o-t-a p-l-o-. -------------------- Haluan ostaa paljon. 0
Kus on bürookaubad? M------va--t---i--ot-rv--ke--? M---- o--- t------------------ M-s-ä o-a- t-i-i-t-t-r-i-k-e-? ------------------------------ Missä ovat toimistotarvikkeet? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. T---i-s-n-ki-j-kuori- -a ki---paper-a. T-------- k---------- j- k------------ T-r-i-s-n k-r-e-u-r-a j- k-r-e-a-e-i-. -------------------------------------- Tarvitsen kirjekuoria ja kirjepaperia. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Ta-vi--e- k--l--ä-------- j--tus--j-. T-------- k-------------- j- t------- T-r-i-s-n k-u-a-ä-k-k-n-ä j- t-s-e-a- ------------------------------------- Tarvitsen kuulakärkikyniä ja tusseja. 0
Kus on mööbel? M---ä-h---e---u- ov--? M---- h--------- o---- M-s-ä h-o-e-a-u- o-a-? ---------------------- Missä huonekalut ovat? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. T---it-en kaa--n----l-at-k-s-on. T-------- k----- j- l----------- T-r-i-s-n k-a-i- j- l-a-i-o-t-n- -------------------------------- Tarvitsen kaapin ja laatikoston. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. Ta---ts-n kirjo------ydä- -a---l-yn. T-------- k-------------- j- h------ T-r-i-s-n k-r-o-t-s-ö-d-n j- h-l-y-. ------------------------------------ Tarvitsen kirjoituspöydän ja hyllyn. 0
Kus on mänguasjad? Mi-s----lut-ovat? M---- l---- o---- M-s-ä l-l-t o-a-? ----------------- Missä lelut ovat? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. T-rv-t--n -uken--a-n-l-e-. T-------- n---- j- n------ T-r-i-s-n n-k-n j- n-l-e-. -------------------------- Tarvitsen nuken ja nallen. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. Tar-i------a--a----on-j- -a--ip----. T-------- j---------- j- š---------- T-r-i-s-n j-l-a-a-l-n j- š-k-i-e-i-. ------------------------------------ Tarvitsen jalkapallon ja šakkipelin. 0
Kus on tööriistad? Missä--yö----- o--t? M---- t------- o---- M-s-ä t-ö-a-u- o-a-? -------------------- Missä työkalut ovat? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. Tar--t-en --sa-a- j---ihdit. T-------- v------ j- p------ T-r-i-s-n v-s-r-n j- p-h-i-. ---------------------------- Tarvitsen vasaran ja pihdit. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. T---its-n---r---j---u---me-ss---n. T-------- p---- j- r-------------- T-r-i-s-n p-r-n j- r-u-i-e-s-e-i-. ---------------------------------- Tarvitsen poran ja ruuvimeisselin. 0
Kus on ehted? M-ssä---r-t--vat? M---- k---- o---- M-s-ä k-r-t o-a-? ----------------- Missä korut ovat? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. T-r------ k-ul---tj-n ja r---e--run. T-------- k---------- j- r---------- T-r-i-s-n k-u-a-e-j-n j- r-n-e-o-u-. ------------------------------------ Tarvitsen kaulaketjun ja rannekorun. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. T-r-it-e- s--muk--- -a -orvak----. T-------- s-------- j- k---------- T-r-i-s-n s-r-u-s-n j- k-r-a-o-u-. ---------------------------------- Tarvitsen sormuksen ja korvakorut. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!