Vestmik

et Kaubamajas   »   sl V veleblagovnici

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [dvainpetdeset]

V veleblagovnici

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? Gr--- v v-------------? Gremo v veleblagovnico? 0
Ma pean sisseoste tegema. Mo--- p- n------. Moram po nakupih. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. Ra-(a) b- k----(a) p----- s-----. Rad(a) bi kupil(a) precej stvari. 0
Kus on bürookaubad? Kj- j- p--------- m-------? Kje je pisarniški material? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. Po-------- p------- o----- i- p------- p----. Potrebujem pisemske ovitke in pisemski papir. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Po-------- k----- i- f--------. Potrebujem kulije in flomastre. 0
Kus on mööbel? Kj- j- p-------? Kje je pohištvo? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. Po-------- o---- i- p-------- (e-- k-----). Potrebujem omaro in predalnik (eno komodo). 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. Po-------- p------ m--- i- r---- (e-- p-----). Potrebujem pisalno mizo in regal (eno polico). 0
Kus on mänguasjad? Kj- s- i-----? Kje so igrače? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. Po-------- p----- i- m-------. Potrebujem punčko in medvedka. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. Po-------- n-------- ž--- i- š------- i---. Potrebujem nogometno žogo in šahovsko igro. 0
Kus on tööriistad? Kj- j- o-----? Kje je orodje? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. Po-------- k------ i- k-----. Potrebujem kladivo in klešče. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. Po-------- v------- i- i------. Potrebujem vrtalnik in izvijač. 0
Kus on ehted? Kj- j- n----? Kje je nakit? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. Po-------- v------- i- z---------. Potrebujem verižico in zapestnico. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. Po-------- e- p----- i- u----. Potrebujem en prstan in uhane. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!