Vestmik

et Sisseostud   »   bg Пазаруване

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [петдесет и четири]

54 [petdeset i chetiri]

Пазаруване

[Pazaruvane]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Бих и--ал --ис-а-- ---ку-я-по-----. Б-- и---- / и----- д- к--- п------- Б-х и-к-л / и-к-л- д- к-п- п-д-р-к- ----------------------------------- Бих искал / искала да купя подарък. 0
B-k- i-ka- /--sk--- ------y--p----yk. B--- i---- / i----- d- k---- p------- B-k- i-k-l / i-k-l- d- k-p-a p-d-r-k- ------------------------------------- Bikh iskal / iskala da kupya podaryk.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Н--не --щ- -р--ален--скъ--. Н- н- н--- п-------- с----- Н- н- н-щ- п-е-а-е-о с-ъ-о- --------------------------- Но не нещо прекалено скъпо. 0
No--e ----ch- -r--a----------. N- n- n------ p-------- s----- N- n- n-s-c-o p-e-a-e-o s-y-o- ------------------------------ No ne neshcho prekaleno skypo.
Võib-olla käekott? Мо-е-б- д---ка--ан-а? М--- б- д----- ч----- М-ж- б- д-м-к- ч-н-а- --------------------- Може би дамска чанта? 0
M--h- bi --msk--ch--t-? M---- b- d----- c------ M-z-e b- d-m-k- c-a-t-? ----------------------- Mozhe bi damska chanta?
Millist värvi te soovite? Какъ- ц--т--е-а-те? К---- ц--- ж------- К-к-в ц-я- ж-л-е-е- ------------------- Какъв цвят желаете? 0
Kaky- ts-y-t zh-laet-? K---- t----- z-------- K-k-v t-v-a- z-e-a-t-? ---------------------- Kakyv tsvyat zhelaete?
Musta, pruuni või valget? Чер-н--ка------и--я-? Ч----- к---- и-- б--- Ч-р-н- к-ф-в и-и б-л- --------------------- Черен, кафяв или бял? 0
Ch----- k--ya- il----al? C------ k----- i-- b---- C-e-e-, k-f-a- i-i b-a-? ------------------------ Cheren, kafyav ili byal?
Suurt või väikest? Го--м----и ---ка? Г----- и-- м----- Г-л-м- и-и м-л-а- ----------------- Голяма или малка? 0
Gol--m- il- ---k-? G------ i-- m----- G-l-a-a i-i m-l-a- ------------------ Golyama ili malka?
Tohin ma seda korra vaadata? Мо-- л- -а -ид--та--? М--- л- д- в--- т---- М-ж- л- д- в-д- т-з-? --------------------- Може ли да видя тази? 0
Mo-h--l- da -idya t---? M---- l- d- v---- t---- M-z-e l- d- v-d-a t-z-? ----------------------- Mozhe li da vidya tazi?
Kas see on nahast? От-к-ж- ли -? О- к--- л- е- О- к-ж- л- е- ------------- От кожа ли е? 0
O--kozha l----? O- k---- l- y-- O- k-z-a l- y-? --------------- Ot kozha li ye?
Või on ta kunstmaterjalist? Или--- и-ку-т-ена-м--ери-? И-- о- и--------- м------- И-и о- и-к-с-в-н- м-т-р-я- -------------------------- Или от изкуствена материя? 0
I------i-k--t---- m--e--ya? I-- o- i--------- m-------- I-i o- i-k-s-v-n- m-t-r-y-? --------------------------- Ili ot izkustvena materiya?
Nahast loomulikult. О- -ожа--ст----ен-. О- к--- е---------- О- к-ж- е-т-с-в-н-. ------------------- От кожа естествено. 0
Ot-kozh- y------veno. O- k---- y----------- O- k-z-a y-s-e-t-e-o- --------------------- Ot kozha yestestveno.
See on äärmiselt kvaliteetne. Т--- - о-о--но --бро кач---во. Т--- е о------ д---- к-------- Т-в- е о-о-е-о д-б-о к-ч-с-в-. ------------------------------ Това е особено добро качество. 0
To-a-y- os----- do-ro k-chest--. T--- y- o------ d---- k--------- T-v- y- o-o-e-o d-b-o k-c-e-t-o- -------------------------------- Tova ye osobeno dobro kachestvo.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Ч-нтат--де-------лн- - на -н--- и-годна це-а. Ч------ д----------- е н- м---- и------ ц---- Ч-н-а-а д-й-т-и-е-н- е н- м-о-о и-г-д-а ц-н-. --------------------------------------------- Чантата действително е на много изгодна цена. 0
Ch-----a --y--v--e--- -e -a-mn--- izgod-a -sena. C------- d----------- y- n- m---- i------ t----- C-a-t-t- d-y-t-i-e-n- y- n- m-o-o i-g-d-a t-e-a- ------------------------------------------------ Chantata deystvitelno ye na mnogo izgodna tsena.
See meeldib mulle. Х-р--ва -и. Х------ м-- Х-р-с-а м-. ----------- Харесва ми. 0
K---e-v---i. K------- m-- K-a-e-v- m-. ------------ Kharesva mi.
Ma võtan selle. Щ-----з-м-. Щ- я в----- Щ- я в-е-а- ----------- Ще я взема. 0
Shc------v-em-. S---- y- v----- S-c-e y- v-e-a- --------------- Shche ya vzema.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Може-л- е-е-т-ално да-я -о-----? М--- л- е--------- д- я п------- М-ж- л- е-е-т-а-н- д- я п-д-е-я- -------------------------------- Може ли евентуално да я подменя? 0
Mo-h- -i yev-ntua--o--- -- -od-e-ya? M---- l- y---------- d- y- p-------- M-z-e l- y-v-n-u-l-o d- y- p-d-e-y-? ------------------------------------ Mozhe li yeventualno da ya podmenya?
Loomulikult. Р-зби-- се. Р------ с-- Р-з-и-а с-. ----------- Разбира се. 0
Ra-b-r- --. R------ s-- R-z-i-a s-. ----------- Razbira se.
Me pakime ta kingina ära. Ние -е я-о---ова-е кат-------ъ-. Н-- щ- я о-------- к--- п------- Н-е щ- я о-а-о-а-е к-т- п-д-р-к- -------------------------------- Ние ще я опаковаме като подарък. 0
Nie-shche--a ---k--a-e-k-to--o-a--k. N-- s---- y- o-------- k--- p------- N-e s-c-e y- o-a-o-a-e k-t- p-d-r-k- ------------------------------------ Nie shche ya opakovame kato podaryk.
Kassa on sealpool. Ка-ата-е---- --с-е-а. К----- е т-- о------- К-с-т- е т-м о-с-е-а- --------------------- Касата е там отсреща. 0
Ka-a-a -- tam o----s----. K----- y- t-- o---------- K-s-t- y- t-m o-s-e-h-h-. ------------------------- Kasata ye tam otsreshcha.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...