Vestmik

et Sisseostud   »   de Einkaufen

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [vierundfünfzig]

Einkaufen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. I-h-möcht- ei---e--he-- k-u-e-. I-- m----- e-- G------- k------ I-h m-c-t- e-n G-s-h-n- k-u-e-. ------------------------------- Ich möchte ein Geschenk kaufen. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Ab----i-hts -ll-u --u--es. A--- n----- a---- T------- A-e- n-c-t- a-l-u T-u-r-s- -------------------------- Aber nichts allzu Teueres. 0
Võib-olla käekott? V----e-----e--e-H-n--a---e? V--------- e--- H---------- V-e-l-i-h- e-n- H-n-t-s-h-? --------------------------- Vielleicht eine Handtasche? 0
Millist värvi te soovite? We-che---r-e m--hten ---? W----- F---- m------ S--- W-l-h- F-r-e m-c-t-n S-e- ------------------------- Welche Farbe möchten Sie? 0
Musta, pruuni või valget? S-hwarz---r--- oder w-iß? S------- b---- o--- w---- S-h-a-z- b-a-n o-e- w-i-? ------------------------- Schwarz, braun oder weiß? 0
Suurt või väikest? Ei---gr-ße--de---ine ----n-? E--- g---- o--- e--- k------ E-n- g-o-e o-e- e-n- k-e-n-? ---------------------------- Eine große oder eine kleine? 0
Tohin ma seda korra vaadata? D-rf i---die-- -a---e--n? D--- i-- d---- m-- s----- D-r- i-h d-e-e m-l s-h-n- ------------------------- Darf ich diese mal sehen? 0
Kas see on nahast? Is---ie a-s Led--? I-- d-- a-- L----- I-t d-e a-s L-d-r- ------------------ Ist die aus Leder? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Ode---s- --- -u- --nstst-f-? O--- i-- d-- a-- K---------- O-e- i-t d-e a-s K-n-t-t-f-? ---------------------------- Oder ist die aus Kunststoff? 0
Nahast loomulikult. Aus-L-de---at--l--h. A-- L---- n--------- A-s L-d-r n-t-r-i-h- -------------------- Aus Leder natürlich. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. D-- -s- -i-e--es-nde----ut- -ual-tät. D-- i-- e--- b-------- g--- Q-------- D-s i-t e-n- b-s-n-e-s g-t- Q-a-i-ä-. ------------------------------------- Das ist eine besonders gute Qualität. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Und---e ---dtas-he---t w-r---c- -----------er-. U-- d-- H--------- i-- w------- s--- p--------- U-d d-e H-n-t-s-h- i-t w-r-l-c- s-h- p-e-s-e-t- ----------------------------------------------- Und die Handtasche ist wirklich sehr preiswert. 0
See meeldib mulle. D-e---fä--t --r. D-- g------ m--- D-e g-f-l-t m-r- ---------------- Die gefällt mir. 0
Ma võtan selle. D-e---h-e---h. D-- n---- i--- D-e n-h-e i-h- -------------- Die nehme ich. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Ka---i-- -ie e---tue----m-a---h--? K--- i-- d-- e-------- u---------- K-n- i-h d-e e-e-t-e-l u-t-u-c-e-? ---------------------------------- Kann ich die eventuell umtauschen? 0
Loomulikult. Se--s-verst-n-l-ch. S------------------ S-l-s-v-r-t-n-l-c-. ------------------- Selbstverständlich. 0
Me pakime ta kingina ära. Wir pac--n---e-al- Ge-c-e-k -i-. W-- p----- s-- a-- G------- e--- W-r p-c-e- s-e a-s G-s-h-n- e-n- -------------------------------- Wir packen sie als Geschenk ein. 0
Kassa on sealpool. D-rt -r--e- is- --- K-s--. D--- d----- i-- d-- K----- D-r- d-ü-e- i-t d-e K-s-e- -------------------------- Dort drüben ist die Kasse. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...