Vestmik

et Sisseostud   »   eo Aĉetumi

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [kvindek kvar]

Aĉetumi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. M- --t-- a-eti--onac-n. M- ŝ---- a---- d------- M- ŝ-t-s a-e-i d-n-c-n- ----------------------- Mi ŝatus aĉeti donacon. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Sed--- --o-u-te----a-. S-- n- t-------------- S-d n- t-o-u-t-k-s-a-. ---------------------- Sed ne tromultekostan. 0
Võib-olla käekott? Ĉu -b-- m-nsa--n? Ĉ- e--- m-------- Ĉ- e-l- m-n-a-o-? ----------------- Ĉu eble mansakon? 0
Millist värvi te soovite? K----l-r-n vi ----s? K--------- v- ŝ----- K-u-o-o-a- v- ŝ-t-s- -------------------- Kiukoloran vi ŝatus? 0
Musta, pruuni või valget? Ĉ- -igra---b-un-- aŭ b-an--n? Ĉ- n------ b----- a- b------- Ĉ- n-g-a-, b-u-a- a- b-a-k-n- ----------------------------- Ĉu nigran, brunan aŭ blankan? 0
Suurt või väikest? Ĉu g-a-d-- -ŭ-malgr--dan? Ĉ- g------ a- m---------- Ĉ- g-a-d-n a- m-l-r-n-a-? ------------------------- Ĉu grandan aŭ malgrandan? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Ĉu--i rajta- vi-------i--- mi-p--a-? Ĉ- m- r----- v--- ĉ------- m- p----- Ĉ- m- r-j-a- v-d- ĉ---i-n- m- p-t-s- ------------------------------------ Ĉu mi rajtas vidi ĉi-tiun, mi petas? 0
Kas see on nahast? Ĉu-ĝi --t-s--l -edo? Ĉ- ĝ- e---- e- l---- Ĉ- ĝ- e-t-s e- l-d-? -------------------- Ĉu ĝi estas el ledo? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Aŭ-ĉu-e--p-asto? A- ĉ- e- p------ A- ĉ- e- p-a-t-? ---------------- Aŭ ĉu el plasto? 0
Nahast loomulikult. El-l--o,-k---re--b-e. E- l---- k----------- E- l-d-, k-m-r-n-b-e- --------------------- El ledo, kompreneble. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. T-o-e--as-a-a--e-b-n- kv-lit-. T-- e---- a----- b--- k------- T-o e-t-s a-a-t- b-n- k-a-i-o- ------------------------------ Tio estas aparte bona kvalito. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. K-j l--sa----ere -a-a-----o-a--pr-z-n. K-- l- s--- v--- h---- f------ p------ K-j l- s-k- v-r- h-v-s f-v-r-n p-e-o-. -------------------------------------- Kaj la sako vere havas favoran prezon. 0
See meeldib mulle. Ĝ- plaĉas al mi. Ĝ- p----- a- m-- Ĝ- p-a-a- a- m-. ---------------- Ĝi plaĉas al mi. 0
Ma võtan selle. M---in p-ena-. M- ĝ-- p------ M- ĝ-n p-e-a-. -------------- Mi ĝin prenas. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Ĉ---i-po-a- eve-tu-l- --te---nĝi----? Ĉ- m- p---- e-------- i--------- ĝ--- Ĉ- m- p-v-s e-e-t-a-e i-t-r-a-ĝ- ĝ-n- ------------------------------------- Ĉu mi povas eventuale interŝanĝi ĝin? 0
Loomulikult. Ko-pr------. K----------- K-m-r-n-b-e- ------------ Kompreneble. 0
Me pakime ta kingina ära. N--en--kas-ĝ---k--l d-----n. N- e------ ĝ-- k--- d------- N- e-p-k-s ĝ-n k-e- d-n-c-n- ---------------------------- Ni enpakas ĝin kiel donacon. 0
Kassa on sealpool. Ti- --ans- e--a- -a-kas-j-. T-- t----- e---- l- k------ T-e t-a-s- e-t-s l- k-s-j-. --------------------------- Tie transe estas la kasejo. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...