Vestmik

et Sisseostud   »   fi Käydä ostoksilla

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [viisikymmentäneljä]

Käydä ostoksilla

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ha---- o---- l-----. Haluan ostaa lahjan. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Mu--- e- m----- l---- k-------. Mutta ei mitään liian kallista. 0
Võib-olla käekott? Eh-- k---------? Ehkä käsilaukun? 0
Millist värvi te soovite? Mi--- v------ h-------? Minkä värisen haluatte? 0
Musta, pruuni või valget? Mu----- r------ v-- v--------? Mustan, ruskean vai valkoisen? 0
Suurt või väikest? Is-- v-- p-----? Ison vai pienen? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Sa------ k----- t---? Saisinko katsoa tätä? 0
Kas see on nahast? On-- s- n-----? Onko se nahkaa? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Va- o--- s- m-----? Vai onko se muovia? 0
Nahast loomulikult. Se o- t-------- n-----. Se on tietenkin nahkaa. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Tä-- o- e-------- l-------. Tämä on erityisen laadukas. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Ja k--------- o- o------- h---- e--------. Ja käsilaukku on oikeasti hyvin edullinen. 0
See meeldib mulle. Pi--- t----. Pidän tästä. 0
Ma võtan selle. Ot-- t----. Otan tämän. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Vo---- m------------ v------ t----? Voinko mahdollisesti vaihtaa tämän? 0
Loomulikult. To------. Tottakai. 0
Me pakime ta kingina ära. Pa------- s-- l--------------. Pakkaamme sen lahjapakettiiin. 0
Kassa on sealpool. Ka--- o- t-----. Kassa on tuolla. 0

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...