Vestmik

et Sisseostud   »   hu Bevásárlás

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [ötvennégy]

Bevásárlás

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. S-e-etnék-ven-- --- aj-n--k--. S-------- v---- e-- a--------- S-e-e-n-k v-n-i e-y a-á-d-k-t- ------------------------------ Szeretnék venni egy ajándékot. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. De---m---- ---g--. D- n-- t-- d------ D- n-m t-l d-á-á-. ------------------ De nem túl drágát. 0
Võib-olla käekott? T-l---eg- --z---sk-t? T---- e-- k---------- T-l-n e-y k-z-t-s-á-? --------------------- Talán egy kézitáskát? 0
Millist värvi te soovite? Milye- -z-nt-sz-r--n-? M----- s---- s-------- M-l-e- s-í-t s-e-e-n-? ---------------------- Milyen színt szeretne? 0
Musta, pruuni või valget? F--etét, b--n-- v--y fehére-? F------- b----- v--- f------- F-k-t-t- b-r-á- v-g- f-h-r-t- ----------------------------- Feketét, barnát vagy fehéret? 0
Suurt või väikest? Eg--n--yot---ag----y k-----? E-- n------ v--- e-- k------ E-y n-g-o-, v-g- e-y k-c-i-? ---------------------------- Egy nagyot, vagy egy kicsit? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Meg -z--ad--zt néz-em? M-- s----- e-- n------ M-g s-a-a- e-t n-z-e-? ---------------------- Meg szabad ezt néznem? 0
Kas see on nahast? B----l---n? B----- v--- B-r-ő- v-n- ----------- Bőrből van? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Va----űbő---l-v--? V--- m------- v--- V-g- m-b-r-ő- v-n- ------------------ Vagy műbőrből van? 0
Nahast loomulikult. B-rből --r----et-sen. B----- t------------- B-r-ő- t-r-é-z-t-s-n- --------------------- Bőrből természetesen. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. E--egy-kü-ö----n-jó---nőség--áru. E- e-- k-------- j- m------- á--- E- e-y k-l-n-s-n j- m-n-s-g- á-u- --------------------------------- Ez egy különösen jó minőségű áru. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. É- a k--i-áska ára v----an-n----- --d-e--. É- a k-------- á-- v------ n----- k------- É- a k-z-t-s-a á-a v-l-b-n n-g-o- k-d-e-ö- ------------------------------------------ És a kézitáska ára valóban nagyon kedvezö. 0
See meeldib mulle. Ez t-t--ik-ne---. E- t------ n----- E- t-t-z-k n-k-m- ----------------- Ez tetszik nekem. 0
Ma võtan selle. E-- -e-z--. E-- v------ E-t v-s-e-. ----------- Ezt veszem. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Eset-eg ---s-a----é-h-t-m-e-t? E------ v---------------- e--- E-e-l-g v-s-z-c-e-é-h-t-m e-t- ------------------------------ Esetleg visszacserélhetem ezt? 0
Loomulikult. M-g-------t-tőd-. M------ é-------- M-g-t-l é-t-t-d-. ----------------- Magától értetődő. 0
Me pakime ta kingina ära. B-cso---o--u- -in- --- a---d-k. B------------ m--- e-- a------- B-c-o-a-o-j-k m-n- e-y a-á-d-k- ------------------------------- Becsomagoljuk mint egy ajándék. 0
Kassa on sealpool. A---lo-----n--an - pé-ztá-. A t--------- v-- a p------- A t-l-l-a-o- v-n a p-n-t-r- --------------------------- A túloldalon van a pénztár. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...