Vestmik

et Sisseostud   »   ky Shopping

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [элүү төрт]

54 [elüü tört]

Shopping

[Satıp aluu]

eesti kirgiisi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ме- б---- с---- а---- к----. Мен белек сатып алгым келет. 0
M-- b---- s---- a---- k----. Me- b---- s---- a---- k----. Men belek satıp algım kelet. M-n b-l-k s-t-p a-g-m k-l-t. ---------------------------.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Би--- ө-- к----- э- н---- ж--. Бирок өтө кымбат эч нерсе жок. 0
B---- ö-- k----- e- n---- j--. Bi--- ö-- k----- e- n---- j--. Birok ötö kımbat eç nerse jok. B-r-k ö-ö k-m-a- e- n-r-e j-k. -----------------------------.
Võib-olla käekott? Ба----- б-----? Балким, баштык? 0
B-----, b-----? Ba----- b-----? Balkim, baştık? B-l-i-, b-ş-ı-? ------,-------?
Millist värvi te soovite? Си- к---- т---- к--------? Сиз кайсы түстү каалайсыз? 0
S-- k---- t---- k--------? Si- k---- t---- k--------? Siz kaysı tüstü kaalaysız? S-z k-y-ı t-s-ü k-a-a-s-z? -------------------------?
Musta, pruuni või valget? Ка--- к---- ж- а-? Кара, күрөң же ак? 0
K---, k---- j- a-? Ka--- k---- j- a-? Kara, küröŋ je ak? K-r-, k-r-ŋ j- a-? ----,------------?
Suurt või väikest? Чо--- ж- к-------? Чоңбу же кичинеби? 0
Ç---- j- k-------? Ço--- j- k-------? Çoŋbu je kiçinebi? Ç-ŋ-u j- k-ç-n-b-? -----------------?
Tohin ma seda korra vaadata? Ме- м--- к----- б-----? Мен муну көрсөм болобу? 0
M-- m--- k----- b-----? Me- m--- k----- b-----? Men munu körsöm bolobu? M-n m-n- k-r-ö- b-l-b-? ----------------------?
Kas see on nahast? Бу- т------ ж---------? Бул териден жасалганбы? 0
B-- t------ j---------? Bu- t------ j---------? Bul teriden jasalganbı? B-l t-r-d-n j-s-l-a-b-? ----------------------?
Või on ta kunstmaterjalist? Же а- ж------ м------------- ж---------? Же ал жасалма материалдардан жасалганбы? 0
J- a- j------ m------------- j---------? Je a- j------ m------------- j---------? Je al jasalma materialdardan jasalganbı? J- a- j-s-l-a m-t-r-a-d-r-a- j-s-l-a-b-? ---------------------------------------?
Nahast loomulikult. Ал------ б-------. Албетте, булгаары. 0
A------, b-------. Al------ b-------. Albette, bulgaarı. A-b-t-e, b-l-a-r-. -------,---------.
See on äärmiselt kvaliteetne. Бу- ө----- ж---- с----. Бул өзгөчө жакшы сапат. 0
B-- ö----- j---- s----. Bu- ö----- j---- s----. Bul özgöçö jakşı sapat. B-l ö-g-ç- j-k-ı s-p-t. ----------------------.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Ал э-- б----- ч----- э-- а----. Ал эми баштык чындап эле арзан. 0
A- e-- b----- ç----- e-- a----. Al e-- b----- ç----- e-- a----. Al emi baştık çındap ele arzan. A- e-i b-ş-ı- ç-n-a- e-e a-z-n. ------------------------------.
See meeldib mulle. Бу- м--- ж----. Бул мага жакты. 0
B-- m--- j----. Bu- m--- j----. Bul maga jaktı. B-l m-g- j-k-ı. --------------.
Ma võtan selle. Ме- м--- а---. Мен муну алам. 0
M-- m--- a---. Me- m--- a---. Men munu alam. M-n m-n- a-a-. -------------.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Ке--- б----- м-- а-- а-------- а-----? Керек болсо, мен аны алмаштыра аламбы? 0
K---- b----, m-- a-- a-------- a-----? Ke--- b----- m-- a-- a-------- a-----? Kerek bolso, men anı almaştıra alambı? K-r-k b-l-o, m-n a-ı a-m-ş-ı-a a-a-b-? -----------,-------------------------?
Loomulikult. Ал-----. Албетте. 0
A------. Al-----. Albette. A-b-t-e. -------.
Me pakime ta kingina ära. Ан- б---- к----- о--- к-----. Аны белек катары ороп коёбуз. 0
A-- b---- k----- o--- k------. An- b---- k----- o--- k------. Anı belek katarı orop koyobuz. A-ı b-l-k k-t-r- o-o- k-y-b-z. -----------------------------.
Kassa on sealpool. Ка--- о--- ж----. Касса ошол жакта. 0
K---- o--- j----. Ka--- o--- j----. Kassa oşol jakta. K-s-a o-o- j-k-a. ----------------.

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...