Vestmik

et Sisseostud   »   lv Iepirkšanās

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [piecdesmit četri]

Iepirkšanās

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. E--v-l----opirk-----a--. E- v---- n------ d------ E- v-l-s n-p-r-t d-v-n-. ------------------------ Es vēlos nopirkt dāvanu. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Be- --ko--ārāk-dā---. B-- n--- p---- d----- B-t n-k- p-r-k d-r-u- --------------------- Bet neko pārāk dārgu. 0
Võib-olla käekott? V------rok----mi--? V----- r----------- V-r-ū- r-k-s-o-i-u- ------------------- Varbūt rokassomiņu? 0
Millist värvi te soovite? Kā----rās-? K--- k----- K-d- k-ā-ā- ----------- Kādā krāsā? 0
Musta, pruuni või valget? Me---- --ū-- --i -----? M----- b---- v-- b----- M-l-u- b-ū-u v-i b-l-u- ----------------------- Melnu, brūnu vai baltu? 0
Suurt või väikest? L-elu-v---ma--? L---- v-- m---- L-e-u v-i m-z-? --------------- Lielu vai mazu? 0
Tohin ma seda korra vaadata? V-------arē-u-ap-ka-īt šo? V-- e- v----- a------- š-- V-i e- v-r-t- a-s-a-ī- š-? -------------------------- Vai es varētu apskatīt šo? 0
Kas see on nahast? Va- t--i--n- -d--? V-- t- i- n- ā---- V-i t- i- n- ā-a-? ------------------ Vai tā ir no ādas? 0
Või on ta kunstmaterjalist? V-- tā-ir no-māk--īgās--das? V-- t- i- n- m-------- ā---- V-i t- i- n- m-k-l-g-s ā-a-? ---------------------------- Vai tā ir no mākslīgās ādas? 0
Nahast loomulikult. No ā---,----tam-. N- ā---- p------- N- ā-a-, p-o-a-s- ----------------- No ādas, protams. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. T--i- ----- l-ba ----i-āt-. T- i- ī---- l--- k--------- T- i- ī-a-i l-b- k-a-i-ā-e- --------------------------- Tā ir īpaši laba kvalitāte. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Un-roka--omi-a-ir---e--- -ē-a. U- r---------- i- t----- l---- U- r-k-s-o-i-a i- t-e-ā- l-t-. ------------------------------ Un rokassomiņa ir tiešām lēta. 0
See meeldib mulle. Tā-m-- -at-k. T- m-- p----- T- m-n p-t-k- ------------- Tā man patīk. 0
Ma võtan selle. T- -s--emš-. T- e- ņ----- T- e- ņ-m-u- ------------ To es ņemšu. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Va---- t- var--- -rī -pm-in-t? V-- e- t- v----- a-- a-------- V-i e- t- v-r-š- a-ī a-m-i-ī-? ------------------------------ Vai es to varēšu arī apmainīt? 0
Loomulikult. P--s---r---vi sapro----. P--- p-- s--- s--------- P-t- p-r s-v- s-p-o-a-s- ------------------------ Pats par sevi saprotams. 0
Me pakime ta kingina ära. M---to -e-a------ k--d--anu. M-- t- i--------- k- d------ M-s t- i-s-i-o-i- k- d-v-n-. ---------------------------- Mēs to iesaiņosim kā dāvanu. 0
Kassa on sealpool. Tu- --ri t-----us- ---k--e. T-- p--- t--- p--- i- k---- T-r p-r- t-j- p-s- i- k-s-. --------------------------- Tur pāri tajā pusē ir kase. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...