Vestmik

et Sisseostud   »   mk Купување

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [педесет и четири]

54 [pyedyesyet i chyetiri]

Купување

[Koopoovaњye]

eesti makedoonia Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Са--- д- к---- е--- п------. Сакам да купам еден подарок. 0
S---- d- k----- y----- p------. Sa--- d- k----- y----- p------. Sakam da koopam yedyen podarok. S-k-m d- k-o-a- y-d-e- p-d-r-k. ------------------------------.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Но н- н---- п------- с----. Но не нешто премногу скапо. 0
N- n-- n------ p---------- s----. No n-- n------ p---------- s----. No nye nyeshto pryemnoguoo skapo. N- n-e n-e-h-o p-y-m-o-u-o s-a-o. --------------------------------.
Võib-olla käekott? Мо---- е--- р---- т----? Можеби една рачна ташна? 0
M------ y---- r----- t-----? Mo----- y---- r----- t-----? Moʐyebi yedna rachna tashna? M-ʐ-e-i y-d-a r-c-n- t-s-n-? ---------------------------?
Millist värvi te soovite? Ко-- б--- б- ј- с-----? Која боја би ја сакале? 0
K--- b--- b- ј- s------? Ko-- b--- b- ј- s------? Koјa boјa bi јa sakalye? K-ј- b-ј- b- ј- s-k-l-e? -----------------------?
Musta, pruuni või valget? Цр--- к------ и-- б---? Црна, кафеава или бела? 0
T----, k------- i-- b----? Tz---- k------- i-- b----? Tzrna, kafyeava ili byela? T-r-a, k-f-e-v- i-i b-e-a? -----,-------------------?
Suurt või väikest? Ед-- г----- и-- м---? Една голема или мала? 0
Y---- g------- i-- m---? Ye--- g------- i-- m---? Yedna guolyema ili mala? Y-d-a g-o-y-m- i-i m-l-? -----------------------?
Tohin ma seda korra vaadata? См--- л- д- ј- в---- о---? Смеам ли да ја видам оваа? 0
S----- l- d- ј- v---- o---? Sm---- l- d- ј- v---- o---? Smyeam li da јa vidam ovaa? S-y-a- l- d- ј- v-d-m o-a-? --------------------------?
Kas see on nahast? Да-- т-- е о- к---? Дали таа е од кожа? 0
D--- t-- y- o- k---? Da-- t-- y- o- k---? Dali taa ye od koʐa? D-l- t-a y- o- k-ʐ-? -------------------?
Või on ta kunstmaterjalist? Ил- п-- е о- в------- м--------? Или пак е од вештачки материјал? 0
I-- p-- y- o- v---------- m---------? Il- p-- y- o- v---------- m---------? Ili pak ye od vyeshtachki matyeriјal? I-i p-k y- o- v-e-h-a-h-i m-t-e-i-a-? ------------------------------------?
Nahast loomulikult. Од к--- с-----. Од кожа секако. 0
O- k--- s------. Od k--- s------. Od koʐa syekako. O- k-ʐ- s-e-a-o. ---------------.
See on äärmiselt kvaliteetne. Ов- е е--- о------ д---- к-------. Ова е еден особено добар квалитет. 0
O-- y- y----- o------- d---- k--------. Ov- y- y----- o------- d---- k--------. Ova ye yedyen osobyeno dobar kvalityet. O-a y- y-d-e- o-o-y-n- d-b-r k-a-i-y-t. --------------------------------------.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. И т------ н-------- е с- м---- п------ ц---. И ташната навистина е со многу поволна цена. 0
I t------- n-------- y- s- m------ p------ t-----. I t------- n-------- y- s- m------ p------ t-----. I tashnata navistina ye so mnoguoo povolna tzyena. I t-s-n-t- n-v-s-i-a y- s- m-o-u-o p-v-l-a t-y-n-. -------------------------------------------------.
See meeldib mulle. Ми с- д-----. Ми се допаѓа. 0
M- s-- d-----. Mi s-- d-----. Mi sye dopaѓa. M- s-e d-p-ѓ-. -------------.
Ma võtan selle. Ќе ј- з----. Ќе ја земам. 0
K--- ј- z-----. Kj-- ј- z-----. Kjye јa zyemam. K-y- ј- z-e-a-. --------------.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Да-- м---- с------- д- ј- з------? Дали можам случајно да ја заменам? 0
D--- m---- s--------- d- ј- z-------? Da-- m---- s--------- d- ј- z-------? Dali moʐam sloochaјno da јa zamyenam? D-l- m-ʐ-m s-o-c-a-n- d- ј- z-m-e-a-? ------------------------------------?
Loomulikult. Се р------. Се разбира. 0
S-- r------. Sy- r------. Sye razbira. S-e r-z-i-a. -----------.
Me pakime ta kingina ära. Ќе ј- с-------- к--- п------. Ќе ја спакуваме како подарок. 0
K--- ј- s---------- k--- p------. Kj-- ј- s---------- k--- p------. Kjye јa spakoovamye kako podarok. K-y- ј- s-a-o-v-m-e k-k- p-d-r-k. --------------------------------.
Kassa on sealpool. Та-- о- с------- е б---------. Таму од спротива е благајната. 0
T---- o- s------- y- b----------. Ta--- o- s------- y- b----------. Tamoo od sprotiva ye blaguaјnata. T-m-o o- s-r-t-v- y- b-a-u-ј-a-a. --------------------------------.

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...