Vestmik

et Sisseostud   »   nl Winkelen

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [vierenvijftig]

Winkelen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. I- wil-gra-g---n -adeaut-- -op-n. I- w-- g---- e-- c-------- k----- I- w-l g-a-g e-n c-d-a-t-e k-p-n- --------------------------------- Ik wil graag een cadeautje kopen. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Maa- -ie- i-ts--- -e-duurs. M--- n--- i--- a- t- d----- M-a- n-e- i-t- a- t- d-u-s- --------------------------- Maar niet iets al te duurs. 0
Võib-olla käekott? Mis-----n-een-ha-d--s? M-------- e-- h------- M-s-c-i-n e-n h-n-t-s- ---------------------- Misschien een handtas? 0
Millist värvi te soovite? We-k- k-----w-l--u? W---- k---- w--- u- W-l-e k-e-r w-l- u- ------------------- Welke kleur wilt u? 0
Musta, pruuni või valget? Zw-rt- b--in ---w--? Z----- b---- o- w--- Z-a-t- b-u-n o- w-t- -------------------- Zwart, bruin of wit? 0
Suurt või väikest? Een-g-o---o- --n --ei--? E-- g---- o- e-- k------ E-n g-o-e o- e-n k-e-n-? ------------------------ Een grote of een kleine? 0
Tohin ma seda korra vaadata? M-- i---eze---ns----n? M-- i- d--- e--- z---- M-g i- d-z- e-n- z-e-? ---------------------- Mag ik deze eens zien? 0
Kas see on nahast? I- d-e v-n l---? I- d-- v-- l---- I- d-e v-n l-e-? ---------------- Is die van leer? 0
Või on ta kunstmaterjalist? O--is die---n --ns--t-f? O- i- d-- v-- k--------- O- i- d-e v-n k-n-t-t-f- ------------------------ Of is die van kunststof? 0
Nahast loomulikult. V-n -e-----atuurl-jk. V-- l---- n---------- V-n l-e-, n-t-u-l-j-. --------------------- Van leer, natuurlijk. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Da--is-e-n b-jz-nde- g--de--wa-i-e-t. D-- i- e-- b-------- g---- k--------- D-t i- e-n b-j-o-d-r g-e-e k-a-i-e-t- ------------------------------------- Dat is een bijzonder goede kwaliteit. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. E- de-tas ---e----h-el----------. E- d- t-- i- e--- h--- v--------- E- d- t-s i- e-h- h-e- v-o-d-l-g- --------------------------------- En de tas is echt heel voordelig. 0
See meeldib mulle. D---vind ----o-i. D-- v--- i- m---- D-e v-n- i- m-o-. ----------------- Die vind ik mooi. 0
Ma võtan selle. D-e--ee- -k. D-- n--- i-- D-e n-e- i-. ------------ Die neem ik. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? K-n i--hem---e--u--l-r-i--n? K-- i- h-- e-------- r------ K-n i- h-m e-e-t-e-l r-i-e-? ---------------------------- Kan ik hem eventueel ruilen? 0
Loomulikult. Van-e-fs-re--n-. V--------------- V-n-e-f-p-e-e-d- ---------------- Vanzelfsprekend. 0
Me pakime ta kingina ära. W-- p-k-e--he--al- ca-e-u i-. W-- p----- h-- a-- c----- i-- W-j p-k-e- h-m a-s c-d-a- i-. ----------------------------- Wij pakken hem als cadeau in. 0
Kassa on sealpool. Daar-is-de k--sa. D--- i- d- k----- D-a- i- d- k-s-a- ----------------- Daar is de kassa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...