Vestmik

et Sisseostud   »   ti ምግዛእ

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [ሓምሳንኣርባዕተን]

54 [ḥamisani’ariba‘iteni]

ምግዛእ

[migiza’i]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. ኣ- ሓ- ህያ---ገ----ልየ። ኣ- ሓ- ህ-- ክ--- ደ--- ኣ- ሓ- ህ-ብ ክ-ዝ- ደ-የ- ------------------- ኣነ ሓደ ህያብ ክገዝእ ደልየ። 0
a-e --a---h---bi --ge-i---de-i--። a-- h---- h----- k------- d------ a-e h-a-e h-y-b- k-g-z-’- d-l-y-። --------------------------------- ane ḥade hiyabi kigezi’i deliye።
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. ግን ኣ-- -ቡ- --ኮ-። ግ- ኣ-- ክ-- ዘ---- ግ- ኣ-ዩ ክ-ር ዘ-ኮ-። ---------------- ግን ኣዝዩ ክቡር ዘይኮነ። 0
g--i az--u-k--u-i ----k---። g--- a---- k----- z-------- g-n- a-i-u k-b-r- z-y-k-n-። --------------------------- gini aziyu kiburi zeyikone።
Võib-olla käekott? ም-ልባ---- -- ሳ--? ም---- ና- ኢ- ሳ--- ም-ል-ት ና- ኢ- ሳ-ጣ- ---------------- ምናልባት ናይ ኢድ ሳንጣ? 0
m-----bat- na-i--------it-a? m--------- n--- ī-- s------- m-n-l-b-t- n-y- ī-i s-n-t-a- ---------------------------- minalibati nayi īdi sanit’a?
Millist värvi te soovite? ኣየናይ ሕብሪ ደ-ኹም? ኣ--- ሕ-- ደ---- ኣ-ና- ሕ-ሪ ደ-ኹ-? -------------- ኣየናይ ሕብሪ ደሊኹም? 0
aye--yi-ḥibir---el-----i? a------ h------ d--------- a-e-a-i h-i-i-ī d-l-h-u-i- -------------------------- ayenayi ḥibirī delīẖumi?
Musta, pruuni või valget? ጸሊ-- -ናዊ--ይ-ጻ-ዳ? ጸ--- ቡ-- ወ- ጻ--- ጸ-ም- ቡ-ዊ ወ- ጻ-ዳ- ---------------- ጸሊም፣ ቡናዊ ወይ ጻዕዳ? 0
t-’elīmi--b-naw--wey- ts’-‘ida? t-------- b----- w--- t-------- t-’-l-m-፣ b-n-w- w-y- t-’-‘-d-? ------------------------------- ts’elīmi፣ bunawī weyi ts’a‘ida?
Suurt või väikest? ዓ-ይ-ወ- --ሽ-ይ? ዓ-- ወ- ን----- ዓ-ይ ወ- ን-ሽ-ይ- ------------- ዓባይ ወይ ንእሽቶይ? 0
‘abay----yi ni’ish---y-? ‘----- w--- n----------- ‘-b-y- w-y- n-’-s-i-o-i- ------------------------ ‘abayi weyi ni’ishitoyi?
Tohin ma seda korra vaadata? ክ--ያ-እኽ-ል --? ክ--- እ--- ዲ-- ክ-እ- እ-እ- ዲ-? ------------- ክርእያ እኽእል ዲየ? 0
kir----a iẖi’ili dīy-? k------- i------- d---- k-r-’-y- i-̱-’-l- d-y-? ----------------------- kiri’iya iẖi’ili dīye?
Kas see on nahast? ካብ ብቆ-በ- ድያ? ካ- ብ---- ድ-- ካ- ብ-ር-ት ድ-? ------------ ካብ ብቆርበት ድያ? 0
k-bi--ik’-r-b--i---ya? k--- b---------- d---- k-b- b-k-o-i-e-i d-y-? ---------------------- kabi bik’oribeti diya?
Või on ta kunstmaterjalist? ወይስ--ብ -ላስቲክ-ዓይ-----? ወ-- ካ- ብ---- ዓ--- ኢ-- ወ-ስ ካ- ብ-ስ-ክ ዓ-ነ- ኢ-? --------------------- ወይስ ካብ ብላስቲክ ዓይነት ኢያ? 0
wey-s- k-bi------it--------n-ti--y-? w----- k--- b--------- ‘------- ī--- w-y-s- k-b- b-l-s-t-k- ‘-y-n-t- ī-a- ------------------------------------ weyisi kabi bilasitīki ‘ayineti īya?
Nahast loomulikult. ብቆርበት እምበ------ደ-። ብ---- እ--- ከ-- ደ-- ብ-ር-ት እ-በ- ከ-ይ ደ-። ------------------ ብቆርበት እምበር ከመይ ደኣ። 0
b-k’o--be-i -mib-ri-k-m--i ---a። b---------- i------ k----- d---- b-k-o-i-e-i i-i-e-i k-m-y- d-’-። -------------------------------- bik’oribeti imiberi kemeyi de’a።
See on äärmiselt kvaliteetne. እዚ-ሓ- ኣ-- --ጽ እ-። እ- ሓ- ኣ-- ብ-- እ-- እ- ሓ- ኣ-ዩ ብ-ጽ እ-። ----------------- እዚ ሓደ ኣዝዩ ብሉጽ እዩ። 0
iz- h--de----y---i--t-’----u። i-- h---- a---- b------- i--- i-ī h-a-e a-i-u b-l-t-’- i-u- ----------------------------- izī ḥade aziyu biluts’i iyu።
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. ዋጋ ና-ታ ሳንጣ ይ--- ብጣዕሚ-ሕሱር እዩ። ዋ- ና-- ሳ-- ይ ኢ- ብ--- ሕ-- እ-- ዋ- ና-ታ ሳ-ጣ ይ ኢ- ብ-ዕ- ሕ-ር እ-። ---------------------------- ዋጋ ናይታ ሳንጣ ይ ኢድ ብጣዕሚ ሕሱር እዩ። 0
w-ga--ayi-a----i-’--yi-īd- --t--‘imī-h-i-ur---yu። w--- n----- s------ y- ī-- b-------- h------ i--- w-g- n-y-t- s-n-t-a y- ī-i b-t-a-i-ī h-i-u-i i-u- ------------------------------------------------- waga nayita sanit’a yi īdi bit’a‘imī ḥisuri iyu።
See meeldib mulle. ደስ -ላ-ኒ ኣላ። ደ- ኢ--- ኣ-- ደ- ኢ-ት- ኣ-። ----------- ደስ ኢላትኒ ኣላ። 0
desi ī----------። d--- ī------ a--- d-s- ī-a-i-ī a-a- ----------------- desi īlatinī ala።
Ma võtan selle. ክ--- እ-። ክ--- እ-- ክ-ስ- እ-። -------- ክወስዳ እየ። 0
k--e-i-- --e። k------- i--- k-w-s-d- i-e- ------------- kiwesida iye።
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? ምናልባ- ከ-ክቕይ------ -- ? ም---- ከ ክ--- እ--- ዲ- ? ም-ል-ት ከ ክ-ይ- እ-እ- ዲ- ? ---------------------- ምናልባት ከ ክቕይራ እኽእል ዲየ ? 0
mi---i--ti-k- --k--i---a i-̱-’ili ---e-? m--------- k- k--------- i------- d--- ? m-n-l-b-t- k- k-k-’-y-r- i-̱-’-l- d-y- ? ---------------------------------------- minalibati ke kiḵ’iyira iẖi’ili dīye ?
Loomulikult. ከመ---ኣ። ከ-- ደ-- ከ-ይ ደ-። ------- ከመይ ደኣ። 0
k--e-i-d-’a። k----- d---- k-m-y- d-’-። ------------ kemeyi de’a።
Me pakime ta kingina ära. ከ----ብ ጌ---ክ---- --። ከ- ህ-- ጌ-- ክ---- ኢ-- ከ- ህ-ብ ጌ-ና ክ-ዕ-ጎ ኢ-። -------------------- ከም ህያብ ጌርና ክንዕሽጎ ኢና። 0
ke---hiy-b- g-rin---in--i-higo-ī--። k--- h----- g----- k---------- ī--- k-m- h-y-b- g-r-n- k-n-‘-s-i-o ī-a- ----------------------------------- kemi hiyabi gērina kini‘ishigo īna።
Kassa on sealpool. ካሳ ኣብቲ---ው -----። ካ- ኣ-- ን-- ኢ- ዘ-- ካ- ኣ-ቲ ን-ው ኢ- ዘ-። ----------------- ካሳ ኣብቲ ንየው ኢዩ ዘሎ። 0
kas-----t--niy-wi -yu zel-። k--- a---- n----- ī-- z---- k-s- a-i-ī n-y-w- ī-u z-l-። --------------------------- kasa abitī niyewi īyu zelo።

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...