Vestmik

et Töö   »   cs Práce

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [padesát pět]

Práce

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Č-m-se--i--t-? Č-- s- ž------ Č-m s- ž-v-t-? -------------- Čím se živíte? 0
Mu mees on arst. Můj-m--ž-l -- po-o-ání- --kař. M-- m----- j- p-------- l----- M-j m-n-e- j- p-v-l-n-m l-k-ř- ------------------------------ Můj manžel je povoláním lékař. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Já-p-a-uj- j--o--dra----í -e-t---n- p------z--. J- p------ j--- z-------- s----- n- p-- ú------ J- p-a-u-i j-k- z-r-v-t-í s-s-r- n- p-l ú-a-k-. ----------------------------------------------- Já pracuji jako zdravotní sestra na půl úvazku. 0
Varsti saame me pensionit. B-z--p-------d- -ů----u. B--- p------ d- d------- B-z- p-j-e-e d- d-c-o-u- ------------------------ Brzy půjdeme do důchodu. 0
Kuid maksud on kõrged. Al- -aně--sou vys---. A-- d--- j--- v------ A-e d-n- j-o- v-s-k-. --------------------- Ale daně jsou vysoké. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. A --r-vo--í-p-ji-t-n--je-dra-é. A z-------- p-------- j- d----- A z-r-v-t-í p-j-š-ě-í j- d-a-é- ------------------------------- A zdravotní pojištění je drahé. 0
Kelleks sa saada tahad? Č---c-ce--j----- bý-? Č-- c---- j----- b--- Č-m c-c-š j-d-o- b-t- --------------------- Čím chceš jednou být? 0
Ma tahan inseneriks saada. C--ě--/-ch-------ch --- in---ý-em---i-ž----k--. C---- / c----- b--- b-- i-------- / i---------- C-t-l / c-t-l- b-c- b-t i-ž-n-r-m / i-ž-n-r-o-. ----------------------------------------------- Chtěl / chtěla bych být inženýrem / inženýrkou. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. C-ci--í- ---uni--rzitu. C--- j-- n- u---------- C-c- j-t n- u-i-e-z-t-. ----------------------- Chci jít na univerzitu. 0
Ma olen praktikant. Js-- -- --á--. J--- n- s----- J-e- n- s-á-i- -------------- Jsem na stáži. 0
Ma ei teeni palju. Nevy-ě---á- -o-. N---------- m--- N-v-d-l-v-m m-c- ---------------- Nevydělávám moc. 0
Ma teen praktikat välismaal. D---- st-ž --zahr-ničí. D---- s--- v z--------- D-l-m s-á- v z-h-a-i-í- ----------------------- Dělám stáž v zahraničí. 0
See on minu ülemus. To----m-j š-f. T- j- m-- š--- T- j- m-j š-f- -------------- To je můj šéf. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Má--m-l- -p---pr--o-ní--. M-- m--- s--------------- M-m m-l- s-o-u-r-c-v-í-y- ------------------------- Mám milé spolupracovníky. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. V -o-e-n---de-- v----do ----ý-y. V p------ j---- v--- d- k------- V p-l-d-e j-e-e v-d- d- k-n-ý-y- -------------------------------- V poledne jdeme vždy do kantýny. 0
Ma otsin töökohta. H-e-ám-p--ci. H----- p----- H-e-á- p-á-i- ------------- Hledám práci. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Už-ro- j-em----a-ěs-n-n- / -e---ěstnaná. U- r-- j--- n----------- / n------------ U- r-k j-e- n-z-m-s-n-n- / n-z-m-s-n-n-. ---------------------------------------- Už rok jsem nezaměstnaný / nezaměstnaná. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. V t-to ze-i j---ř---š-mn--- -e-a--s-n-n-c-. V t--- z--- j- p----- m---- n-------------- V t-t- z-m- j- p-í-i- m-o-o n-z-m-s-n-n-c-. ------------------------------------------- V této zemi je příliš mnoho nezaměstnaných. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?