Vestmik

et Töö   »   hu Munka

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [ötvenöt]

Munka

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? M- - -og--l-ozás-? M- a f------------ M- a f-g-a-k-z-s-? ------------------ Mi a foglalkozása? 0
Mu mees on arst. A-fé--em-f--l----zás----v-s. A f----- f----------- o----- A f-r-e- f-g-a-k-z-s- o-v-s- ---------------------------- A férjem foglalkozása orvos. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Én-f-l-ap-t--ol---om- mi-t -po---ő. É- f------- d-------- m--- á------- É- f-l-a-o- d-l-o-o-, m-n- á-o-ó-ő- ----------------------------------- Én félnapot dolgozom, mint ápolónő. 0
Varsti saame me pensionit. Nemsok-ra-ka--n- ny---íj-t. N-------- k----- n--------- N-m-o-á-a k-p-n- n-u-d-j-t- --------------------------- Nemsokára kapunk nyugdíjat. 0
Kuid maksud on kõrged. De a--adó- --ga--k. D- a- a--- m------- D- a- a-ó- m-g-s-k- ------------------- De az adók magasak. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. É--a bet-gbi-t-sí-ás-d-ág-. É- a b-------------- d----- É- a b-t-g-i-t-s-t-s d-á-a- --------------------------- És a betegbiztosítás drága. 0
Kelleks sa saada tahad? M---kar-- e----------ni? / -- -zere-n-- ----i? M- a----- e------ l----- / M- s-------- l----- M- a-a-s- e-y-z-r l-n-i- / M- s-e-e-n-l l-n-i- ---------------------------------------------- Mi akarsz egyszer lenni? / Mi szeretnél lenni? 0
Ma tahan inseneriks saada. M-r------er-t--k lenn-. M----- s-------- l----- M-r-ö- s-e-e-n-k l-n-i- ----------------------- Mérnök szeretnék lenni. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. A- eg------- a----- tan-lni. A- e-------- a----- t------- A- e-y-t-m-n a-a-o- t-n-l-i- ---------------------------- Az egyetemen akarok tanulni. 0
Ma olen praktikant. G-a--rnok v--y--. G-------- v------ G-a-o-n-k v-g-o-. ----------------- Gyakornok vagyok. 0
Ma ei teeni palju. N-m---re--k-s--at. N-- k------ s----- N-m k-r-s-k s-k-t- ------------------ Nem keresek sokat. 0
Ma teen praktikat välismaal. K---ö-d-n -s-nál-k-egy s-a--a- ---k-r-ato-. K-------- c------- e-- s------ g----------- K-l-ö-d-n c-i-á-o- e-y s-a-m-i g-a-o-l-t-t- ------------------------------------------- Külföldön csinálok egy szakmai gyakorlatot. 0
See on minu ülemus. Ő a fő-ö-öm. Ő a f------- Ő a f-n-k-m- ------------ Ő a főnököm. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Ke-v-s -ollé---- va---k. K----- k-------- v------ K-d-e- k-l-é-á-m v-n-a-. ------------------------ Kedves kollégáim vannak. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. D-l-en min-i--a----e-i kon--áb-----yü--. D----- m----- a- ü---- k------- m------- D-l-e- m-n-i- a- ü-e-i k-n-h-b- m-g-ü-k- ---------------------------------------- Délben mindig az üzemi konyhába megyünk. 0
Ma otsin töökohta. Ál--s--kere-e-. Á----- k------- Á-l-s- k-r-s-k- --------------- Állást keresek. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. M-- -g- é---mu-k--él-ü-- va--o-. M-- e-- é-- m----------- v------ M-r e-y é-e m-n-a-é-k-l- v-g-o-. -------------------------------- Már egy éve munkanélküli vagyok. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. E-b-n -- ország-a----- --k --n--nél--li va-. E---- a- o-------- t-- s-- m----------- v--- E-b-n a- o-s-á-b-n t-l s-k m-n-a-é-k-l- v-n- -------------------------------------------- Ebben az országban túl sok munkanélküli van. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?