Vestmik

et Töö   »   sk Práca

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [päťdesiatpäť]

Práca

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Ak--m--e-p-v---ni-? A-- m--- p--------- A-é m-t- p-v-l-n-e- ------------------- Aké máte povolanie? 0
Mu mees on arst. M-- mu--j--p--ola-í- ----r. M-- m-- j- p-------- l----- M-j m-ž j- p-v-l-n-m l-k-r- --------------------------- Môj muž je povolaním lekár. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Pr-c---m-a-- -dr----n--s-s-r- na-p-l---čn- ú--z--. P------- a-- z-------- s----- n- p-------- ú------ P-a-u-e- a-o z-r-v-t-á s-s-r- n- p-l-v-č-ý ú-ä-o-. -------------------------------------------------- Pracujem ako zdravotná sestra na polovičný úväzok. 0
Varsti saame me pensionit. Č-------d-sta---e -ô-ho--k. Č------ d-------- d-------- Č-s-o-o d-s-a-e-e d-c-o-o-. --------------------------- Čoskoro dostaneme dôchodok. 0
Kuid maksud on kõrged. A-e d--e--- --soké. A-- d--- s- v------ A-e d-n- s- v-s-k-. ------------------- Ale dane sú vysoké. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. A-zd-avo-né p--s--n-- -e-vys-k-. A z-------- p-------- j- v------ A z-r-v-t-é p-i-t-n-e j- v-s-k-. -------------------------------- A zdravotné poistenie je vysoké. 0
Kelleks sa saada tahad? Čí- -y ---raz----el--yť? Č-- b- s- r-- c---- b--- Č-m b- s- r-z c-c-l b-ť- ------------------------ Čím by si raz chcel byť? 0
Ma tahan inseneriks saada. C---- by s-- -----n--n----m. C---- b- s-- b-- i---------- C-c-l b- s-m b-ť i-ž-n-e-o-. ---------------------------- Chcel by som byť inžinierom. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Ch-e- -----vať-n- --ive--i-e. C---- š------- n- u---------- C-c-m š-u-o-a- n- u-i-e-z-t-. ----------------------------- Chcem študovať na univerzite. 0
Ma olen praktikant. Som -ra-t-k-n-. S-- p---------- S-m p-a-t-k-n-. --------------- Som praktikant. 0
Ma ei teeni palju. N--a----m ve-a. N-------- v---- N-z-r-b-m v-ľ-. --------------- Nezarábam veľa. 0
Ma teen praktikat välismaal. Pr-xu--------h-an-čí. P------- v z--------- P-a-u-e- v z-h-a-i-í- --------------------- Praxujem v zahraničí. 0
See on minu ülemus. T-----e--ô---é-. T--- j- m-- š--- T-t- j- m-j š-f- ---------------- Toto je môj šéf. 0
Mul on meeldivad kolleegid. M-----l--h-k-l----. M-- m----- k------- M-m m-l-c- k-l-g-v- ------------------- Mám milých kolegov. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Nap-l-dn-e-i-e-e v-dy -o j---l--. N--------- i---- v--- d- j------- N-p-l-d-i- i-e-e v-d- d- j-d-l-e- --------------------------------- Napoludnie ideme vždy do jedálne. 0
Ma otsin töökohta. H---á- p-á--. H----- p----- H-a-á- p-á-u- ------------- Hľadám prácu. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Už -ok som-ne--mestn-n-. U- r-- s-- n------------ U- r-k s-m n-z-m-s-n-n-. ------------------------ Už rok som nezamestnaný. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. V t-jt---raj-n- je--eľm--v--a ne--m---na---h. V t---- k------ j- v---- v--- n-------------- V t-j-o k-a-i-e j- v-ľ-i v-ľ- n-z-m-s-n-n-c-. --------------------------------------------- V tejto krajine je veľmi veľa nezamestnaných. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?