Vestmik

et Töö   »   sl Na delu

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [petinpetdeset]

Na delu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? S---- s- --klic-o-uk-a-----? S č-- s- p------- u--------- S č-m s- p-k-i-n- u-v-r-a-e- ---------------------------- S čim se poklicno ukvarjate? 0
Mu mees on arst. Mo- m---je -- p-kl----z-ravn--. M-- m-- j- p- p------ z-------- M-j m-ž j- p- p-k-i-u z-r-v-i-. ------------------------------- Moj mož je po poklicu zdravnik. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. J-z d-lam k---me--c-ns-a---st-- - -o-o---n---del-v------s--. J-- d---- k-- m--------- s----- s p--------- d------- č----- J-z d-l-m k-t m-d-c-n-k- s-s-r- s p-l-v-č-i- d-l-v-i- č-s-m- ------------------------------------------------------------ Jaz delam kot medicinska sestra s polovičnim delovnim časom. 0
Varsti saame me pensionit. K---u---v--š-- ---oko-. K---- b--- š-- v p----- K-a-u b-v- š-a v p-k-j- ----------------------- Kmalu bova šla v pokoj. 0
Kuid maksud on kõrged. Am-ak -a-ki-so vis--i. A---- d---- s- v------ A-p-k d-v-i s- v-s-k-. ---------------------- Ampak davki so visoki. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. In zdravstv-no ----rov-nje--e dr---. I- z---------- z---------- j- d----- I- z-r-v-t-e-o z-v-r-v-n-e j- d-a-o- ------------------------------------ In zdravstveno zavarovanje je drago. 0
Kelleks sa saada tahad? K-- -i-rad(-) --koč -os-al(a-? K-- b- r----- n---- p--------- K-j b- r-d-a- n-k-č p-s-a-(-)- ------------------------------ Kaj bi rad(a) nekoč postal(a)? 0
Ma tahan inseneriks saada. R-d(a) ---p--t---a- -n-e-i-. R----- b- p-------- i------- R-d-a- b- p-s-a-(-) i-ž-n-r- ---------------------------- Rad(a) bi postal(a) inženir. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. H-----študi-ati -- un-verzi. H---- š-------- n- u-------- H-č-m š-u-i-a-i n- u-i-e-z-. ---------------------------- Hočem študirati na univerzi. 0
Ma olen praktikant. Se--pr-pr-v---. S-- p---------- S-m p-i-r-v-i-. --------------- Sem pripravnik. 0
Ma ei teeni palju. N--------im -eli-o. N- z------- v------ N- z-s-u-i- v-l-k-. ------------------- Ne zaslužim veliko. 0
Ma teen praktikat välismaal. Op-a----- prip-av-i--vo v---j-ni. O-------- p------------ v t------ O-r-v-j-m p-i-r-v-i-t-o v t-j-n-. --------------------------------- Opravljam pripravništvo v tujini. 0
See on minu ülemus. T---e m-j-š-f. T- j- m-- š--- T- j- m-j š-f- -------------- To je moj šef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. I-am -r--e--e---le-e. I--- p------- k------ I-a- p-i-e-n- k-l-g-. --------------------- Imam prijetne kolege. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Opold-e -remo----n- --m-nz-. O------ g---- v---- v m----- O-o-d-e g-e-o v-d-o v m-n-o- ---------------------------- Opoldne gremo vedno v menzo. 0
Ma otsin töökohta. I--em-slu--o. I---- s------ I-č-m s-u-b-. ------------- Iščem službo. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. E-- ---o---m--- b---pos--n--). E-- l--- s-- ž- b------------- E-o l-t- s-m ž- b-e-p-s-l-(-)- ------------------------------ Eno leto sem že brezposeln(a). 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. V-t-----ž--i-----re-----rezpo------. V t-- d----- j- p----- b------------ V t-j d-ž-l- j- p-e-e- b-e-p-s-l-i-. ------------------------------------ V tej deželi je preveč brezposelnih. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?