Vestmik

et Töö   »   tr Çalışmak

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [elli beş]

Çalışmak

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Me---- o----- n- y-----------? Meslek olarak ne yapıyorsunuz? 0
Mu mees on arst. Ko--- d-----. Kocam doktor. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Be- y---- g-- h------ o----- ç----------. Ben yarım gün hemşire olarak çalışıyorum. 0
Varsti saame me pensionit. Ya----- e----- o-------. Yakında emekli olacağız. 0
Kuid maksud on kõrged. Am- v------- y-----. Ama vergiler yüksek. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Ve h------- s-------- y-----. Ve hastalık sigortası yüksek. 0
Kelleks sa saada tahad? Ne o---- i---------? Ne olmak istiyorsun? 0
Ma tahan inseneriks saada. Mü------ o---- i--------. Mühendis olmak istiyorum. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Ün---------- o----- i--------. Üniversitede okumak istiyorum. 0
Ma olen praktikant. Be- s--------. Ben stajyerim. 0
Ma ei teeni palju. Fa--- k-----------. Fazla kazanmıyorum. 0
Ma teen praktikat välismaal. Yu-- d------ s--- y--------. Yurt dışında staj yapıyorum. 0
See on minu ülemus. Bu b---- ş----. Bu benim şefim. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Ho- a----------- v--. Hoş arkadaşlarım var. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Öğ------- h-- k------ g--------. Öğlenleri hep kantine gidiyoruz. 0
Ma otsin töökohta. İş a-------. İş arıyorum. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Bi- y----- i------. Bir yıldır işsizim. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Bu ü----- ç-- i---- v--. Bu ülkede çok işsiz var. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?