Vestmik

et Arsti juures   »   bg При лекаря

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [петдесет и седем]

57 [petdeset i sedem]

При лекаря

[Pri lekarya]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. А--и----час---- л----я. А- и--- ч-- п-- л------ А- и-а- ч-с п-и л-к-р-. ----------------------- Аз имам час при лекаря. 0
A--i--m-ch---pr- l-k-r-a. A- i--- c--- p-- l------- A- i-a- c-a- p-i l-k-r-a- ------------------------- Az imam chas pri lekarya.
Mu aeg on kella kümneks. Им-м --с -а--0. И--- ч-- з- 1-- И-а- ч-с з- 1-. --------------- Имам час за 10. 0
Ima--cha- -- 1-. I--- c--- z- 1-- I-a- c-a- z- 1-. ---------------- Imam chas za 10.
Kuidas on teie nimi? Ка--с- ---ва-е? К-- с- к------- К-к с- к-з-а-е- --------------- Как се казвате? 0
Kak-s--k--vate? K-- s- k------- K-k s- k-z-a-e- --------------- Kak se kazvate?
Palun võtke ootetoas istet. М-л-- с-д-ете-в чак-л---а. М---- с------ в ч--------- М-л-, с-д-е-е в ч-к-л-я-а- -------------------------- Моля, седнете в чакалнята. 0
Mol-a--s-dn--- v cha--l-yat-. M----- s------ v c----------- M-l-a- s-d-e-e v c-a-a-n-a-a- ----------------------------- Molya, sednete v chakalnyata.
Arst tuleb kohe. Ле-а-я- -- д-йде-вед-а-а. Л------ щ- д---- в------- Л-к-р-т щ- д-й-е в-д-а-а- ------------------------- Лекарят ще дойде веднага. 0
L--arya- -h-h--d---e-v---a--. L------- s---- d---- v------- L-k-r-a- s-c-e d-y-e v-d-a-a- ----------------------------- Lekaryat shche doyde vednaga.
Kus te kindlustatud olete? Къ-- -те з--тр-хов-н - заст--хов---? К--- с-- з---------- / з------------ К-д- с-е з-с-р-х-в-н / з-с-р-х-в-н-? ------------------------------------ Къде сте застрахован / застрахована? 0
K----st--z---ra------ / z-s-rakhova--? K--- s-- z----------- / z------------- K-d- s-e z-s-r-k-o-a- / z-s-r-k-o-a-a- -------------------------------------- Kyde ste zastrakhovan / zastrakhovana?
Mis saan ma teie heaks teha? Как-о м--а д---ап-а----- -а-? К---- м--- д- н------ з- В--- К-к-о м-г- д- н-п-а-я з- В-с- ----------------------------- Какво мога да направя за Вас? 0
Kakvo---g-----n-pravy- ----as? K---- m--- d- n------- z- V--- K-k-o m-g- d- n-p-a-y- z- V-s- ------------------------------ Kakvo moga da napravya za Vas?
On teil valud? Им--- л- б-л--? И---- л- б----- И-а-е л- б-л-и- --------------- Имате ли болки? 0
Im--e-li-bo-k-? I---- l- b----- I-a-e l- b-l-i- --------------- Imate li bolki?
Kus teil valutab? Къ----и-б--и? К--- В- б---- К-д- В- б-л-? ------------- Къде Ви боли? 0
Ky-- Vi --li? K--- V- b---- K-d- V- b-l-? ------------- Kyde Vi boli?
Mul on pidevalt seljavalud. П-стоя--- ----оли-г-р--т. П-------- м- б--- г------ П-с-о-н-о м- б-л- г-р-ъ-. ------------------------- Постоянно ме боли гърбът. 0
Postoya-n- m- ---i----b-t. P--------- m- b--- g------ P-s-o-a-n- m- b-l- g-r-y-. -------------------------- Postoyanno me boli gyrbyt.
Mul on tihti peavalud. Че--- им-м-г-ав--о-и-. Ч---- и--- г---------- Ч-с-о и-а- г-а-о-о-и-. ---------------------- Често имам главоболие. 0
C----- -----gl---b--ie. C----- i--- g---------- C-e-t- i-a- g-a-o-o-i-. ----------------------- Chesto imam glavobolie.
Mul on mõnikord kõhuvalud. П---кога-м--б-л--ко-ем--. П------- м- б--- к------- П-н-к-г- м- б-л- к-р-м-т- ------------------------- Понякога ме боли коремът. 0
P-n--ko----e-b--- ---e--t. P-------- m- b--- k------- P-n-a-o-a m- b-l- k-r-m-t- -------------------------- Ponyakoga me boli koremyt.
Võtke palun ülakeha paljaks! С----ч-т--------к---та,--оля! С-------- с- д- к------ м---- С-б-е-е-е с- д- к-ъ-т-, м-л-! ----------------------------- Съблечете се до кръста, моля! 0
Syblec--t- s- ------------olya! S--------- s- d- k------ m----- S-b-e-h-t- s- d- k-y-t-, m-l-a- ------------------------------- Syblechete se do krysta, molya!
Heitke palun voodile! Л-гнет--н- к--ет-а-а---о--! Л------ н- к--------- м---- Л-г-е-е н- к-ш-т-а-а- м-л-! --------------------------- Легнете на кушетката, моля! 0
L---ete -a----he-kat-, mol-a! L------ n- k---------- m----- L-g-e-e n- k-s-e-k-t-, m-l-a- ----------------------------- Legnete na kushetkata, molya!
Vererõhk on korras. К---н-то--аля-а-- --н----л--. К------- н------- е н-------- К-ъ-н-т- н-л-г-н- е н-р-а-н-. ----------------------------- Кръвното налягане е нормално. 0
K-----t- naly----e----n-rm-l--. K------- n-------- y- n-------- K-y-n-t- n-l-a-a-e y- n-r-a-n-. ------------------------------- Kryvnoto nalyagane ye normalno.
Ma teen teile süsti. Ще -и---п-а-------кц--. Щ- В- н------ и-------- Щ- В- н-п-а-я и-ж-к-и-. ----------------------- Ще Ви направя инжекция. 0
S-ch--V- na---v-a -n-h-k----a. S---- V- n------- i----------- S-c-e V- n-p-a-y- i-z-e-t-i-a- ------------------------------ Shche Vi napravya inzhektsiya.
Ma annan teile tablette. Ще--------т---е-ки. Щ- В- д-- т-------- Щ- В- д-м т-б-е-к-. ------------------- Ще Ви дам таблетки. 0
S--h- -- da-----l----. S---- V- d-- t-------- S-c-e V- d-m t-b-e-k-. ---------------------- Shche Vi dam tabletki.
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Ще -и напи-а -еце---. Щ- В- н----- р------- Щ- В- н-п-ш- р-ц-п-а- --------------------- Ще Ви напиша рецепта. 0
S-ch- -i --p-sha-r---ep-a. S---- V- n------ r-------- S-c-e V- n-p-s-a r-t-e-t-. -------------------------- Shche Vi napisha retsepta.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!