Vestmik

et Kehaosad   »   de Körperteile

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [achtundfünfzig]

Körperteile

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Ich -eic--e-ein---Mann. I-- z------ e---- M---- I-h z-i-h-e e-n-n M-n-. ----------------------- Ich zeichne einen Mann. 0
Esiteks pea. Z-er-t de--Ko--. Z----- d-- K---- Z-e-s- d-n K-p-. ---------------- Zuerst den Kopf. 0
Mees kannab mütsi. Der----n t-ä-t e-n-n -u-. D-- M--- t---- e---- H--- D-r M-n- t-ä-t e-n-n H-t- ------------------------- Der Mann trägt einen Hut. 0
Juukseid ei ole näha. Di----ar- s-e-- --n-nic--. D-- H---- s---- m-- n----- D-e H-a-e s-e-t m-n n-c-t- -------------------------- Die Haare sieht man nicht. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. D-e --ren si--- m-- ---h nicht. D-- O---- s---- m-- a--- n----- D-e O-r-n s-e-t m-n a-c- n-c-t- ------------------------------- Die Ohren sieht man auch nicht. 0
Selga ei ole ka näha. De- -ü-----s---t --- -----n-c-t. D-- R----- s---- m-- a--- n----- D-n R-c-e- s-e-t m-n a-c- n-c-t- -------------------------------- Den Rücken sieht man auch nicht. 0
Ma joonistan silmad ja suu. I---ze--hn--d-e Au-e---nd den---n-. I-- z------ d-- A---- u-- d-- M---- I-h z-i-h-e d-e A-g-n u-d d-n M-n-. ----------------------------------- Ich zeichne die Augen und den Mund. 0
Mees tantsib ja naerab. De- ---- tanzt un----ch-. D-- M--- t---- u-- l----- D-r M-n- t-n-t u-d l-c-t- ------------------------- Der Mann tanzt und lacht. 0
Mehel on pikk nina. D-- -a-- --- --ne-la--e--as-. D-- M--- h-- e--- l---- N---- D-r M-n- h-t e-n- l-n-e N-s-. ----------------------------- Der Mann hat eine lange Nase. 0
Ta kannab keppi käes. E- ---gt-e--e- Stoc- -- --- -änd-n. E- t---- e---- S---- i- d-- H------ E- t-ä-t e-n-n S-o-k i- d-n H-n-e-. ----------------------------------- Er trägt einen Stock in den Händen. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. E- -räg---u-h ----n--------m d---H--s. E- t---- a--- e---- S---- u- d-- H---- E- t-ä-t a-c- e-n-n S-h-l u- d-n H-l-. -------------------------------------- Er trägt auch einen Schal um den Hals. 0
On talv ja külm. E- -s- W----r-u-d-e----- k-lt. E- i-- W----- u-- e- i-- k---- E- i-t W-n-e- u-d e- i-t k-l-. ------------------------------ Es ist Winter und es ist kalt. 0
Käed on tugevad. Die-Arme --n-----ft--. D-- A--- s--- k------- D-e A-m- s-n- k-ä-t-g- ---------------------- Die Arme sind kräftig. 0
Jalad on samuti tugevad. D---B--ne-sind-a-c- --ä--i-. D-- B---- s--- a--- k------- D-e B-i-e s-n- a-c- k-ä-t-g- ---------------------------- Die Beine sind auch kräftig. 0
See mees on lumest. D---M-nn i-- a-s---hne-. D-- M--- i-- a-- S------ D-r M-n- i-t a-s S-h-e-. ------------------------ Der Mann ist aus Schnee. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. E--t-äg----in- H-s---nd--e-ne- -a--el. E- t---- k---- H--- u-- k----- M------ E- t-ä-t k-i-e H-s- u-d k-i-e- M-n-e-. -------------------------------------- Er trägt keine Hose und keinen Mantel. 0
Kuid see mees ei külmeta. A-e---er -an- fr-e-t -i-ht. A--- d-- M--- f----- n----- A-e- d-r M-n- f-i-r- n-c-t- --------------------------- Aber der Mann friert nicht. 0
Ta on lumemees. E- -st ei--Sc-n---ann. E- i-- e-- S---------- E- i-t e-n S-h-e-m-n-. ---------------------- Er ist ein Schneemann. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...