Vestmik

et Kehaosad   »   hu Testrészek

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [ötvennyolc]

Testrészek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Ra------ e-- f-----. Rajzolok egy férfit. 0
Esiteks pea. El----- a f----. Először a fejét. 0
Mees kannab mütsi. A f---- k------ h---. A férfi kalapot hord. 0
Juukseid ei ole näha. A h---- n-- l---- l----. A hajat nem lehet látni. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. A f------ s-- l---- l----. A füleket sem lehet látni. 0
Selga ei ole ka näha. A h---- s-- l---- l----. A hátat sem lehet látni. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Le-------- a s------- é- a s-----. Lerajzolom a szemeket és a szájat. 0
Mees tantsib ja naerab. A f---- t----- é- n----. A férfi táncol és nevet. 0
Mehel on pikk nina. A f------- h----- o--- v--. A férfinek hosszú orra van. 0
Ta kannab keppi käes. Vi-- e-- b---- a k------. Visz egy botot a kezében. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Eg- s---- i- h--- a n---- k----. Egy sálat is hord a nyaka körül. 0
On talv ja külm. Té- v-- é- h----. Tél van és hideg. 0
Käed on tugevad. A k---- e-----. A karok erősek. 0
Jalad on samuti tugevad. A l---- s------ e-----. A lábak szintén erősek. 0
See mees on lumest. A f---- h---- v--. A férfi hóból van. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Ne- v---- n------- é- k------. Nem visel nadrágot és kabátot. 0
Kuid see mees ei külmeta. De a f---- n-- f--- m--. De a férfi nem fagy meg. 0
Ta on lumemees. Ő e-- h------. Ő egy hóember. 0

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...