Vestmik

et Kehaosad   »   nl Lichaamsdelen

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [achtenvijftig]

Lichaamsdelen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Ik ben-ee------a-n-he---eke--n. I- b-- e-- m-- a-- h-- t------- I- b-n e-n m-n a-n h-t t-k-n-n- ------------------------------- Ik ben een man aan het tekenen. 0
Esiteks pea. E-rst het-hoo-d. E---- h-- h----- E-r-t h-t h-o-d- ---------------- Eerst het hoofd. 0
Mees kannab mütsi. De man--r-ag- -e----e-. D- m-- d----- e-- h---- D- m-n d-a-g- e-n h-e-. ----------------------- De man draagt een hoed. 0
Juukseid ei ole näha. Je-kan-z-jn--a-r-niet -ie-. J- k-- z--- h--- n--- z---- J- k-n z-j- h-a- n-e- z-e-. --------------------------- Je kan zijn haar niet zien. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Je--a- o-- zi-n-oren--i-t zi-n. J- k-- o-- z--- o--- n--- z---- J- k-n o-k z-j- o-e- n-e- z-e-. ------------------------------- Je kan ook zijn oren niet zien. 0
Selga ei ole ka näha. J- -a----- --jn---g ni-t-z-en. J- k-- o-- z--- r-- n--- z---- J- k-n o-k z-j- r-g n-e- z-e-. ------------------------------ Je kan ook zijn rug niet zien. 0
Ma joonistan silmad ja suu. I--b-n--e oge--en d- -o-- --n he--te---en. I- b-- d- o--- e- d- m--- a-- h-- t------- I- b-n d- o-e- e- d- m-n- a-n h-t t-k-n-n- ------------------------------------------ Ik ben de ogen en de mond aan het tekenen. 0
Mees tantsib ja naerab. D- -an-dans- -- lac-t. D- m-- d---- e- l----- D- m-n d-n-t e- l-c-t- ---------------------- De man danst en lacht. 0
Mehel on pikk nina. D- -an-he--- e-n l---e-neu-. D- m-- h---- e-- l---- n---- D- m-n h-e-t e-n l-n-e n-u-. ---------------------------- De man heeft een lange neus. 0
Ta kannab keppi käes. Hij--------e----to- i--z-jn--a-den. H-- d----- e-- s--- i- z--- h------ H-j d-a-g- e-n s-o- i- z-j- h-n-e-. ----------------------------------- Hij draagt een stok in zijn handen. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Hi--draa-t--o--e-- s---- -- -ijn n-k. H-- d----- o-- e-- s---- o- z--- n--- H-j d-a-g- o-k e-n s-a-l o- z-j- n-k- ------------------------------------- Hij draagt ook een sjaal om zijn nek. 0
On talv ja külm. H----s --n-er -n-----is-k--d. H-- i- w----- e- h-- i- k---- H-t i- w-n-e- e- h-t i- k-u-. ----------------------------- Het is winter en het is koud. 0
Käed on tugevad. D- -rm------- gespierd. D- a---- z--- g-------- D- a-m-n z-j- g-s-i-r-. ----------------------- De armen zijn gespierd. 0
Jalad on samuti tugevad. D- -en-n --j--oo--g-spi--d. D- b---- z--- o-- g-------- D- b-n-n z-j- o-k g-s-i-r-. --------------------------- De benen zijn ook gespierd. 0
See mees on lumest. De m-- is v------e--. D- m-- i- v-- s------ D- m-n i- v-n s-e-u-. --------------------- De man is van sneeuw. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Hij-dr--gt ---n --oek-en-gee---as. H-- d----- g--- b---- e- g--- j--- H-j d-a-g- g-e- b-o-k e- g-e- j-s- ---------------------------------- Hij draagt geen broek en geen jas. 0
Kuid see mees ei külmeta. M-a---e man ----ie-t--ie-. M--- d- m-- b------- n---- M-a- d- m-n b-v-i-s- n-e-. -------------------------- Maar de man bevriest niet. 0
Ta on lumemees. H---is---- sn-euw---. H-- i- e-- s--------- H-j i- e-n s-e-u-m-n- --------------------- Hij is een sneeuwman. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...