Vestmik

et Postkontoris   »   bs U pošti

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [pedeset i devet]

U pošti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? G-je-j- n-jb--ža-pošt-? G--- j- n------- p----- G-j- j- n-j-l-ž- p-š-a- ----------------------- Gdje je najbliža pošta? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? J- -i-d----o-najb--ža --št-? J- l- d----- n------- p----- J- l- d-l-k- n-j-l-ž- p-š-a- ---------------------------- Je li daleko najbliža pošta? 0
Kus on lähim kirjakast? G--e--e---j-l-že---š-a-s-------uče? G--- j- n------- p-------- s------- G-j- j- n-j-l-ž- p-š-a-s-o s-n-u-e- ----------------------------------- Gdje je najbliže poštansko sanduče? 0
Mul on paari postmarki vaja. T-e-a--n-k-l-ko---štanski- -ar----. T----- n------- p--------- m------- T-e-a- n-k-l-k- p-š-a-s-i- m-r-i-a- ----------------------------------- Trebam nekoliko poštanskih markica. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Za-r-zg--dni-- --pismo. Z- r---------- i p----- Z- r-z-l-d-i-u i p-s-o- ----------------------- Za razglednicu i pismo. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? K-l-ka -e--oš-arin---a ---rik-? K----- j- p-------- z- A------- K-l-k- j- p-š-a-i-a z- A-e-i-u- ------------------------------- Kolika je poštarina za Ameriku? 0
Kui raske on see pakk? Ko--k--j---ež-k p-ke-? K----- j- t---- p----- K-l-k- j- t-ž-k p-k-t- ---------------------- Koliko je težak paket? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? Mog--li-ga--o--a----rač-o- p-š--m? M--- l- g- p------ z------ p------ M-g- l- g- p-s-a-i z-a-n-m p-š-o-? ---------------------------------- Mogu li ga poslati zračnom poštom? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? K-li-- ---- t-a----ok-s-igne? K----- d--- t---- d-- s------ K-l-k- d-g- t-a-e d-k s-i-n-? ----------------------------- Koliko dugo traje dok stigne? 0
Kus ma helistada saan? G-je-mog- t-lef-ni-a--? G--- m--- t------------ G-j- m-g- t-l-f-n-r-t-? ----------------------- Gdje mogu telefonirati? 0
Kus on lähim telefon? G----je -aj-l-ža -el------a----o-n--a? G--- j- n------- t--------- g--------- G-j- j- n-j-l-ž- t-l-f-n-k- g-v-r-i-a- -------------------------------------- Gdje je najbliža telefonska govornica? 0
Kas teil on telefonikaarte? I--t---i-t-l--o--k- k-r-i--? I---- l- t--------- k------- I-a-e l- t-l-f-n-k- k-r-i-e- ---------------------------- Imate li telefonske kartice? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Imat- li----ef----i-i-e--k? I---- l- t--------- i------ I-a-e l- t-l-f-n-k- i-e-i-? --------------------------- Imate li telefonski imenik? 0
Teate te Austria suunakoodi? Z---e l---o-iv-i br-j-za-A---ri--? Z---- l- p------ b--- z- A-------- Z-a-e l- p-z-v-i b-o- z- A-s-r-j-? ---------------------------------- Znate li pozivni broj za Austriju? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. M----at--po-l-da--. M------- p--------- M-m-n-t- p-g-e-a-u- ------------------- Momenat, pogledaću. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L----a-je uv---- za-zet-. L----- j- u----- z------- L-n-j- j- u-i-e- z-u-e-a- ------------------------- Linija je uvijek zauzeta. 0
Millise numbri te valisite? Ko-i-s-----o--bir--i? K--- s-- b--- b------ K-j- s-e b-o- b-r-l-? --------------------- Koji ste broj birali? 0
Te peate esimesena nulli valima! M-ra----rvo------i-nu-u! M----- p--- b----- n---- M-r-t- p-v- b-r-t- n-l-! ------------------------ Morate prvo birati nulu! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!