Vestmik

et Postkontoris   »   fi Postitoimistossa

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [viisikymmentäyhdeksän]

Postitoimistossa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? M---ä -----h-n po--it--mi---? M---- o- l---- p------------- M-s-ä o- l-h-n p-s-i-o-m-s-o- ----------------------------- Missä on lähin postitoimisto? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? O-k- pi--ä---t-a ----m-ä-----------i-i-t--l-? O--- p---- m---- l--------- p---------------- O-k- p-t-ä m-t-a l-h-m-ä-l- p-s-i-o-m-s-o-l-? --------------------------------------------- Onko pitkä matka lähimmälle postitoimistolle? 0
Kus on lähim kirjakast? Missä-o- l-hin-----i---ti-ko? M---- o- l---- p------------- M-s-ä o- l-h-n p-s-i-a-t-k-o- ----------------------------- Missä on lähin postilaatikko? 0
Mul on paari postmarki vaja. M--ä-tar--tsen p----------e-k---. M--- t-------- p--- p------------ M-n- t-r-i-s-n p-r- p-s-i-e-k-i-. --------------------------------- Minä tarvitsen pari postimerkkiä. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Y-d-n--o---l-e s-k----i--- k-r--el--. Y---- k------- s--- t----- k--------- Y-d-n k-r-i-l- s-k- t-i-e- k-r-e-l-e- ------------------------------------- Yhden kortille sekä toisen kirjeelle. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? K-i--a-k--l-s -ost---ks--Am---k-a-n---? K----- k----- p--------- A--------- o-- K-i-k- k-l-i- p-s-i-a-s- A-e-i-k-a- o-? --------------------------------------- Kuinka kallis postimaksu Amerikkaan on? 0
Kui raske on see pakk? K-i----painava p---t-- o-? K----- p------ p------ o-- K-i-k- p-i-a-a p-k-t-i o-? -------------------------- Kuinka painava paketti on? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? V-i-k- l-hett-- s-n i-ma-eits-? V----- l------- s-- i---------- V-i-k- l-h-t-ä- s-n i-m-t-i-s-? ------------------------------- Voinko lähettää sen ilmateitse? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? K--n-a --tk----k--t----unnes--e -n p-r----? K----- p------ k----- k----- s- o- p------- K-i-k- p-t-ä-n k-s-ä- k-n-e- s- o- p-r-l-ä- ------------------------------------------- Kuinka pitkään kestää kunnes se on perillä? 0
Kus ma helistada saan? M--tä------soi--a- -----u-? M---- v--- s------ p------- M-s-ä v-i- s-i-t-a p-h-l-n- --------------------------- Mistä voin soittaa puhelun? 0
Kus on lähim telefon? Mi--ä-on l---- p-he------p-? M---- o- l---- p------------ M-s-ä o- l-h-n p-h-l-n-o-p-? ---------------------------- Missä on lähin puhelinkoppi? 0
Kas teil on telefonikaarte? O-----eillä ----li-kort-e--? O--- t----- p--------------- O-k- t-i-l- p-h-l-n-o-t-e-a- ---------------------------- Onko teillä puhelinkortteja? 0
Kas teil on telefoniraamatut? On-o-t-il-- puh-li--u--t---a? O--- t----- p---------------- O-k- t-i-l- p-h-l-n-u-t-e-o-? ----------------------------- Onko teillä puhelinluetteloa? 0
Teate te Austria suunakoodi? T-e--ttek----ä-a-la---u--t---meron? T--------- I-------- s------------- T-e-ä-t-k- I-ä-a-l-n s-u-t-n-m-r-n- ----------------------------------- Tiedättekö Itävallan suuntanumeron? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Odo-tak-- he--i --in---an--i--ä -e----. O-------- h---- n--- o--- s---- s------ O-o-t-k-a h-t-i n-i- o-a- s-i-ä s-l-ä-. --------------------------------------- Odottakaa hetki niin otan siitä selvää. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L-n-- on ---- vara---. L---- o- a--- v------- L-n-a o- a-n- v-r-t-u- ---------------------- Linja on aina varattu. 0
Millise numbri te valisite? Mi----n-me-o---ali----te? M---- n------ v---------- M-n-ä n-m-r-n v-l-t-i-t-? ------------------------- Minkä numeron valitsitte? 0
Te peate esimesena nulli valima! Teid-n --tä- en----v----a--o-l-! T----- p---- e---- v----- n----- T-i-ä- p-t-ä e-s-n v-l-t- n-l-a- -------------------------------- Teidän pitää ensin valita nolla! 0

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!