Vestmik

et Postkontoris   »   nl Op het postkantoor

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [negenenvijftig]

Op het postkantoor

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? Wa-- i- h-- d--------------- p----------? Waar is het dichtstbijzijnde postkantoor? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? Is h-- v-- n--- h-- v------- p----------? Is het ver naar het volgende postkantoor? 0
Kus on lähim kirjakast? Wa-- i- d- d--------------- b---------? Waar is de dichtstbijzijnde brievenbus? 0
Mul on paari postmarki vaja. Ik h-- e-- p--- p--------- n----. Ik heb een paar postzegels nodig. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Vo-- e-- k---- e- e-- b----. Voor een kaart en een brief. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Ho- d--- i- d- p--- n--- A------? Hoe duur is de port naar Amerika? 0
Kui raske on see pakk? Ho- z---- i- d-- p-----? Hoe zwaar is dat pakket? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? Ka- i- h-- p-- l-------- s-----? Kan ik het per luchtpost sturen? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Ho- l--- d---- h-- v--- h-- a------? Hoe lang duurt het voor het aankomt? 0
Kus ma helistada saan? Wa-- k-- i- t----------? Waar kan ik telefoneren? 0
Kus on lähim telefon? Wa-- i- d- d--------------- t----------? Waar is de dichtstbijzijnde telefooncel? 0
Kas teil on telefonikaarte? He--- u t--------------? Heeft u telefoonkaarten? 0
Kas teil on telefoniraamatut? He--- u e-- t-----------? Heeft u een telefoonboek? 0
Teate te Austria suunakoodi? Ke-- u h-- l--------- v-- O---------? Kent u het landnummer van Oostenrijk? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Ee- o-------- i- z--- h-- o-. Een ogenblik, ik zoek het op. 0
Liin on pidevalt hõivatud. De l--- i- s----- b----. De lijn is steeds bezet. 0
Millise numbri te valisite? We-- n----- h---- u g------? Welk nummer heeft u gekozen? 0
Te peate esimesena nulli valima! U m--- e---- e-- n-- k-----! U moet eerst een nul kiezen! 0

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!