Vestmik

et Järgarvud   »   be Парадкавыя лічэбнікі

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [шэсцьдзесят адзін]

61 [shests’dzesyat adzіn]

Парадкавыя лічэбнікі

[Paradkavyya lіchebnіkі]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. П-ршы --ся- –-ст-дз-н-. П---- м---- – с-------- П-р-ы м-с-ц – с-у-з-н-. ----------------------- Першы месяц – студзень. 0
Pe------e-y--s---st-----’. P----- m------ – s-------- P-r-h- m-s-a-s – s-u-z-n-. -------------------------- Pershy mesyats – studzen’.
Teine kuu on veebruar. Дру-і -е-я- –-люты. Д---- м---- – л---- Д-у-і м-с-ц – л-т-. ------------------- Другі месяц – люты. 0
Drugі--e-ya---–-l---y. D---- m------ – l----- D-u-і m-s-a-s – l-u-y- ---------------------- Drugі mesyats – lyuty.
Kolmas kuu on märts. Тр--- меся- - са---ік. Т---- м---- – с------- Т-э-і м-с-ц – с-к-в-к- ---------------------- Трэці месяц – сакавік. 0
T--tsі m-s-----–----avіk. T----- m------ – s------- T-e-s- m-s-a-s – s-k-v-k- ------------------------- Tretsі mesyats – sakavіk.
Neljas kuu on aprill. Чацвёр-ы м---ц-–-к-а---і-. Ч------- м---- – к-------- Ч-ц-ё-т- м-с-ц – к-а-а-і-. -------------------------- Чацвёрты месяц – красавік. 0
C-atsver-y------ts --kra-av-k. C--------- m------ – k-------- C-a-s-e-t- m-s-a-s – k-a-a-і-. ------------------------------ Chatsverty mesyats – krasavіk.
Viies kuu on mai. П--ы -ес-ц – ---. П--- м---- – м--- П-т- м-с-ц – м-й- ----------------- Пяты месяц – май. 0
Pyat- -e--a-s-– may. P---- m------ – m--- P-a-y m-s-a-s – m-y- -------------------- Pyaty mesyats – may.
Kuues kuu on juuni. Ш-с-ы --ся- - чэ--е-ь. Ш---- м---- – ч------- Ш-с-ы м-с-ц – ч-р-е-ь- ---------------------- Шосты месяц – чэрвень. 0
Sho-t- me-y--- - -herv--’. S----- m------ – c-------- S-o-t- m-s-a-s – c-e-v-n-. -------------------------- Shosty mesyats – cherven’.
Kuus kuud on pool aastat. Шэс---мес--аў-– -эт- --л--а г-да. Ш---- м------ – г--- п----- г---- Ш-с-ь м-с-ц-ў – г-т- п-л-в- г-д-. --------------------------------- Шэсць месяцаў – гэта палова года. 0
She---’ ------sau –-g--a ---o-a-g-d-. S------ m-------- – g--- p----- g---- S-e-t-’ m-s-a-s-u – g-t- p-l-v- g-d-. ------------------------------------- Shests’ mesyatsau – geta palova goda.
Jaanuar, veebruar, märts, Ст-д--н----ют----ак-в-к, С-------- л---- с------- С-у-з-н-, л-т-, с-к-в-к- ------------------------ Студзень, люты, сакавік, 0
S-u-zen---ly--y, -ak-vіk, S-------- l----- s------- S-u-z-n-, l-u-y- s-k-v-k- ------------------------- Studzen’, lyuty, sakavіk,
aprill, mai ja juuni. к--с--і-, --й і чэрвен-. к-------- м-- і ч------- к-а-а-і-, м-й і ч-р-е-ь- ------------------------ красавік, май і чэрвень. 0
k--savі-, ma--і c-e--e--. k-------- m-- і c-------- k-a-a-і-, m-y і c-e-v-n-. ------------------------- krasavіk, may і cherven’.
Seitsmes kuu on juuli. С--ы месяц-- л-----. С--- м---- – л------ С-м- м-с-ц – л-п-н-. -------------------- Сёмы месяц – ліпень. 0
S--- me-y-t--– l-p-n-. S--- m------ – l------ S-m- m-s-a-s – l-p-n-. ---------------------- Semy mesyats – lіpen’.
Kaheksas kuu on august. Во-ь-ы м--яц --ж--в--ь. В----- м---- – ж------- В-с-м- м-с-ц – ж-і-е-ь- ----------------------- Восьмы месяц – жнівень. 0
V--’----esy--- ----nі-e-’. V----- m------ – z-------- V-s-m- m-s-a-s – z-n-v-n-. -------------------------- Vos’my mesyats – zhnіven’.
Üheksas kuu on september. Дзе-яты -е-яц –--ерас-нь. Д------ м---- – в-------- Д-е-я-ы м-с-ц – в-р-с-н-. ------------------------- Дзевяты месяц – верасень. 0
Dz--yaty-mes-a-s-–--e--sen-. D------- m------ – v-------- D-e-y-t- m-s-a-s – v-r-s-n-. ---------------------------- Dzevyaty mesyats – verasen’.
Kümnes kuu on oktoober. Дз--я-ы м---ц-–---с---ч-і-. Д------ м---- – к---------- Д-е-я-ы м-с-ц – к-с-р-ч-і-. --------------------------- Дзесяты месяц – кастрычнік. 0
Dze-y-ty----y-ts------t-ychnі-. D------- m------ – k----------- D-e-y-t- m-s-a-s – k-s-r-c-n-k- ------------------------------- Dzesyaty mesyats – kastrychnіk.
Üheteistkümnes kuu on november. А-з--а-ца------я- – --ста--д. А---------- м---- – л-------- А-з-н-ц-а-ы м-с-ц – л-с-а-а-. ----------------------------- Адзінаццаты месяц – лістапад. 0
Adzі-a-st--t- mes------ ---ta-ad. A------------ m------ – l-------- A-z-n-t-t-a-y m-s-a-s – l-s-a-a-. --------------------------------- Adzіnatstsaty mesyats – lіstapad.
Kaheteistkümnes kuu on detsember. Д--------ы--еся- ---н----ь. Д--------- м---- – с------- Д-а-а-ц-т- м-с-ц – с-е-а-ь- --------------------------- Дванаццаты месяц – снежань. 0
Dva---s---t- m--ya-s-–-s-e--an’. D----------- m------ – s-------- D-a-a-s-s-t- m-s-a-s – s-e-h-n-. -------------------------------- Dvanatstsaty mesyats – snezhan’.
Kaksteist kuud on aasta. Д-а-ацца----е-яц--------а --д. Д--------- м------ – г--- г--- Д-а-а-ц-ц- м-с-ц-ў – г-т- г-д- ------------------------------ Дванаццаць месяцаў – гэта год. 0
D-a-a--tsa--’----yatsau - -et- god. D------------ m-------- – g--- g--- D-a-a-s-s-t-’ m-s-a-s-u – g-t- g-d- ----------------------------------- Dvanatstsats’ mesyatsau – geta god.
Juuli, august, september, Ліпе--- ж-і-е--- в-рас--ь, Л------ ж------- в-------- Л-п-н-, ж-і-е-ь- в-р-с-н-, -------------------------- Ліпень, жнівень, верасень, 0
L--e--- -h-іv---, -era-en’, L------ z-------- v-------- L-p-n-, z-n-v-n-, v-r-s-n-, --------------------------- Lіpen’, zhnіven’, verasen’,
oktoober, november ja detsember. ка--рычн-к, -іс----д----нежан-. к---------- л------- і с------- к-с-р-ч-і-, л-с-а-а- і с-е-а-ь- ------------------------------- кастрычнік, лістапад і снежань. 0
ka-try-------lіs-a----і -n-z----. k----------- l------- і s-------- k-s-r-c-n-k- l-s-a-a- і s-e-h-n-. --------------------------------- kastrychnіk, lіstapad і snezhan’.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...