Vestmik

et Järgarvud   »   fi Järjestysnumerot

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [kuusikymmentäyksi]

Järjestysnumerot

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. E--im-ä-----k-uk--si--n---m--kuu. E---------- k------- o- t-------- E-s-m-ä-n-n k-u-a-s- o- t-m-i-u-. --------------------------------- Ensimmäinen kuukausi on tammikuu. 0
Teine kuu on veebruar. T-i--n --uk--si-on-h--mi-uu. T----- k------- o- h-------- T-i-e- k-u-a-s- o- h-l-i-u-. ---------------------------- Toinen kuukausi on helmikuu. 0
Kolmas kuu on märts. Ko-ma--k---au-i--- m-a-isk--. K----- k------- o- m--------- K-l-a- k-u-a-s- o- m-a-i-k-u- ----------------------------- Kolmas kuukausi on maaliskuu. 0
Neljas kuu on aprill. Ne--äs -uu--u-- -- hu---kuu. N----- k------- o- h-------- N-l-ä- k-u-a-s- o- h-h-i-u-. ---------------------------- Neljäs kuukausi on huhtikuu. 0
Viies kuu on mai. V-id-s-k-uka--i-on -o--o-uu. V----- k------- o- t-------- V-i-e- k-u-a-s- o- t-u-o-u-. ---------------------------- Viides kuukausi on toukokuu. 0
Kuues kuu on juuni. K-u-e--k---a-----n -----u-. K----- k------- o- k------- K-u-e- k-u-a-s- o- k-s-k-u- --------------------------- Kuudes kuukausi on kesäkuu. 0
Kuus kuud on pool aastat. K--s----u-a---a on-pu--- v-ot-a. K---- k-------- o- p---- v------ K-u-i k-u-a-t-a o- p-o-i v-o-t-. -------------------------------- Kuusi kuukautta on puoli vuotta. 0
Jaanuar, veebruar, märts, Ta-m--u-,-h-lm--u-, m--l-s-u-, T-------- h-------- m--------- T-m-i-u-, h-l-i-u-, m-a-i-k-u- ------------------------------ Tammikuu, helmikuu, maaliskuu, 0
aprill, mai ja juuni. h--t-k-u,-t-----uu-j--k--äk--. h-------- t------- j- k------- h-h-i-u-, t-u-o-u- j- k-s-k-u- ------------------------------ huhtikuu, toukokuu ja kesäkuu. 0
Seitsmes kuu on juuli. S--t---äs ----a-------hei-äku-. S-------- k------- o- h-------- S-i-s-m-s k-u-a-s- o- h-i-ä-u-. ------------------------------- Seitsemäs kuukausi on heinäkuu. 0
Kaheksas kuu on august. K-h----as -u--------n-elo---. K-------- k------- o- e------ K-h-e-s-s k-u-a-s- o- e-o-u-. ----------------------------- Kahdeksas kuukausi on elokuu. 0
Üheksas kuu on september. Y--ek--s k--k-u-i o--sy--k-u. Y------- k------- o- s------- Y-d-k-ä- k-u-a-s- o- s-y-k-u- ----------------------------- Yhdeksäs kuukausi on syyskuu. 0
Kümnes kuu on oktoober. K-----es --ukau----n--o-----. K------- k------- o- l------- K-m-e-e- k-u-a-s- o- l-k-k-u- ----------------------------- Kymmenes kuukausi on lokakuu. 0
Üheteistkümnes kuu on november. Yh-estoi-t- ku--a-s--on-m-rra-k-u. Y---------- k------- o- m--------- Y-d-s-o-s-a k-u-a-s- o- m-r-a-k-u- ---------------------------------- Yhdestoista kuukausi on marraskuu. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. Kahdestoi--- kuu-a----o--j-u-uku-. K----------- k------- o- j-------- K-h-e-t-i-t- k-u-a-s- o- j-u-u-u-. ---------------------------------- Kahdestoista kuukausi on joulukuu. 0
Kaksteist kuud on aasta. Kaks--ois-a -uu-aut-a-on--ks----osi. K---------- k-------- o- y--- v----- K-k-i-o-s-a k-u-a-t-a o- y-s- v-o-i- ------------------------------------ Kaksitoista kuukautta on yksi vuosi. 0
Juuli, august, september, He--ä--u- ---kuu- s---kuu, H-------- e------ s------- H-i-ä-u-, e-o-u-, s-y-k-u- -------------------------- Heinäkuu, elokuu, syyskuu, 0
oktoober, november ja detsember. lok----- -ar---ku- ja--o-l-ku-. l------- m-------- j- j-------- l-k-k-u- m-r-a-k-u j- j-u-u-u-. ------------------------------- lokakuu, marraskuu ja joulukuu. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...