Vestmik

et Järgarvud   »   hr Redni brojevi

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [šezdeset i jedan]

Redni brojevi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. Prvi-m-es-c -- s-je-a--. P--- m----- j- s-------- P-v- m-e-e- j- s-j-č-n-. ------------------------ Prvi mjesec je siječanj. 0
Teine kuu on veebruar. D--g------e--j--ve-j---. D---- m----- j- v------- D-u-i m-e-e- j- v-l-a-a- ------------------------ Drugi mjesec je veljača. 0
Kolmas kuu on märts. Tr--i -j---c-je-ožu-a-. T---- m----- j- o------ T-e-i m-e-e- j- o-u-a-. ----------------------- Treći mjesec je ožujak. 0
Neljas kuu on aprill. Č-tv-t- --e-ec-je-t-----j. Č------ m----- j- t------- Č-t-r-i m-e-e- j- t-a-a-j- -------------------------- Četvrti mjesec je travanj. 0
Viies kuu on mai. P-t- -j-se---e-s--b-n-. P--- m----- j- s------- P-t- m-e-e- j- s-i-a-j- ----------------------- Peti mjesec je svibanj. 0
Kuues kuu on juuni. Š--t- ---s-c--e l--a-j. Š---- m----- j- l------ Š-s-i m-e-e- j- l-p-n-. ----------------------- Šesti mjesec je lipanj. 0
Kuus kuud on pool aastat. Š--t --es----je--o-a godi-e. Š--- m------ j- p--- g------ Š-s- m-e-e-i j- p-l- g-d-n-. ---------------------------- Šest mjeseci je pola godine. 0
Jaanuar, veebruar, märts, S-j-čan-, ve---ča,-ožu---, S-------- v------- o------ S-j-č-n-, v-l-a-a- o-u-a-, -------------------------- Siječanj, veljača, ožujak, 0
aprill, mai ja juuni. t-----j, --iba-j i-l-pa-j. t------- s------ i l------ t-a-a-j- s-i-a-j i l-p-n-. -------------------------- travanj, svibanj i lipanj. 0
Seitsmes kuu on juuli. S--m--m--sec je s-pan-. S---- m----- j- s------ S-d-i m-e-e- j- s-p-n-. ----------------------- Sedmi mjesec je srpanj. 0
Kaheksas kuu on august. O--i--je-e-----k--o--z. O--- m----- j- k------- O-m- m-e-e- j- k-l-v-z- ----------------------- Osmi mjesec je kolovoz. 0
Üheksas kuu on september. D--e-i-mj--e---e--u-an. D----- m----- j- r----- D-v-t- m-e-e- j- r-j-n- ----------------------- Deveti mjesec je rujan. 0
Kümnes kuu on oktoober. D-seti---e-e- -e---st--ad. D----- m----- j- l-------- D-s-t- m-e-e- j- l-s-o-a-. -------------------------- Deseti mjesec je listopad. 0
Üheteistkümnes kuu on november. J-------ti--j---c--- st-----. J--------- m----- j- s------- J-d-n-e-t- m-e-e- j- s-u-e-i- ----------------------------- Jedanaesti mjesec je studeni. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. Dva-----i-mjese---e p---i--c. D-------- m----- j- p-------- D-a-a-s-i m-e-e- j- p-o-i-a-. ----------------------------- Dvanaesti mjesec je prosinac. 0
Kaksteist kuud on aasta. D--nae-- -je---- -e---d-a-g---n-. D------- m------ j- j---- g------ D-a-a-s- m-e-e-i j- j-d-a g-d-n-. --------------------------------- Dvanaest mjeseci je jedna godina. 0
Juuli, august, september, Srp--j, -olo-o-,-ru--n, S------ k------- r----- S-p-n-, k-l-v-z- r-j-n- ----------------------- Srpanj, kolovoz, rujan, 0
oktoober, november ja detsember. li--op----s----ni---pr-s---c. l-------- s------ i p-------- l-s-o-a-, s-u-e-i i p-o-i-a-. ----------------------------- listopad, studeni i prosinac. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...