Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   bg Задаване на въпроси 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шейсет и две]

62 [sheyset i dve]

Задаване на въпроси 1

[Zadavane na vyprosi 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
õppima у-а у-- у-а --- уча 0
u--a u--- u-h- ---- ucha
Kas õpilased õpivad palju? У-е----те у--т л-----го? У-------- у--- л- м----- У-е-и-и-е у-а- л- м-о-о- ------------------------ Учениците учат ли много? 0
Uche-itsi-e--c--- -i m----? U---------- u---- l- m----- U-h-n-t-i-e u-h-t l- m-o-o- --------------------------- Uchenitsite uchat li mnogo?
Ei, nad õpivad vähe. Не---е ---- -----. Н-- т- у--- м----- Н-, т- у-а- м-л-о- ------------------ Не, те учат малко. 0
Ne---- u-ha--malk-. N-- t- u---- m----- N-, t- u-h-t m-l-o- ------------------- Ne, te uchat malko.
küsima пит-м п---- п-т-м ----- питам 0
pit-m p---- p-t-m ----- pitam
Küsite te tihti õpetajalt? Чес---ли-пи-ате -ч-те--? Ч---- л- п----- у------- Ч-с-о л- п-т-т- у-и-е-я- ------------------------ Често ли питате учителя? 0
C--st- l- p-t-------i--lya? C----- l- p----- u--------- C-e-t- l- p-t-t- u-h-t-l-a- --------------------------- Chesto li pitate uchitelya?
Ei, ma ei küsi talt tihti. Не,--з-н--го-питам--е--о. Н-- а- н- г- п---- ч----- Н-, а- н- г- п-т-м ч-с-о- ------------------------- Не, аз не го питам често. 0
Ne,-a- ---go -ita- --es-o. N-- a- n- g- p---- c------ N-, a- n- g- p-t-m c-e-t-. -------------------------- Ne, az ne go pitam chesto.
vastama от--в--ям о-------- о-г-в-р-м --------- отговарям 0
otgo-----m o--------- o-g-v-r-a- ---------- otgovaryam
Vastake, palun. О---в-р--е, мо-я. О---------- м---- О-г-в-р-т-, м-л-. ----------------- Отговорете, моля. 0
Ot---oret-- m-lya. O---------- m----- O-g-v-r-t-, m-l-a- ------------------ Otgovorete, molya.
Ma vastan. Аз----о--р--. А- о--------- А- о-г-в-р-м- ------------- Аз отговарям. 0
Az otgo-arya-. A- o---------- A- o-g-v-r-a-. -------------- Az otgovaryam.
töötama р-бо-я р----- р-б-т- ------ работя 0
r--o-ya r------ r-b-t-a ------- rabotya
Töötab ta praegu? Той-р---ти-ли -е-а? Т-- р----- л- с---- Т-й р-б-т- л- с-г-? ------------------- Той работи ли сега? 0
T-- --b-ti -- --ga? T-- r----- l- s---- T-y r-b-t- l- s-g-? ------------------- Toy raboti li sega?
Jah, ta töötab praegu. Да, -----аб-т- -е--. Д-- т-- р----- с---- Д-, т-й р-б-т- с-г-. -------------------- Да, той работи сега. 0
Da------r-bo-- -ega. D-- t-- r----- s---- D-, t-y r-b-t- s-g-. -------------------- Da, toy raboti sega.
tulema идв-м и---- и-в-м ----- идвам 0
i---m i---- i-v-m ----- idvam
Tulete te? И--ат- --? И----- л-- И-в-т- л-? ---------- Идвате ли? 0
I--at- --? I----- l-- I-v-t- l-? ---------- Idvate li?
Jah, me tuleme kohe. Д-- -е--ага ----ме. Д-- в------ и------ Д-, в-д-а-а и-в-м-. ------------------- Да, веднага идваме. 0
D-, -edn----id-ame. D-- v------ i------ D-, v-d-a-a i-v-m-. ------------------- Da, vednaga idvame.
elama ж--ея ж---- ж-в-я ----- живея 0
zh----a z------ z-i-e-a ------- zhiveya
Elate te Berliinis? В Бер-ин -и ж--еет-? В Б----- л- ж------- В Б-р-и- л- ж-в-е-е- -------------------- В Берлин ли живеете? 0
V-Berl-n--i z---e---? V B----- l- z-------- V B-r-i- l- z-i-e-t-? --------------------- V Berlin li zhiveete?
Jah, ma elan Berliinis. Д-,--- ---е- ---е--ин. Д-- а- ж---- в Б------ Д-, а- ж-в-я в Б-р-и-. ---------------------- Да, аз живея в Берлин. 0
D-,-a------e---- -erlin. D-- a- z------ v B------ D-, a- z-i-e-a v B-r-i-. ------------------------ Da, az zhiveya v Berlin.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!