Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   fi Kysyä 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [kuusikymmentäkaksi]

Kysyä 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
õppima opiske-la o-------- o-i-k-l-a --------- opiskella 0
Kas õpilased õpivad palju? Op-skel-vat-o -ppilaat-pa-jo-? O------------ o------- p------ O-i-k-l-v-t-o o-p-l-a- p-l-o-? ------------------------------ Opiskelevatko oppilaat paljon? 0
Ei, nad õpivad vähe. E--ät, -e---isk-l-v-- -ä---. E----- h- o---------- v----- E-v-t- h- o-i-k-l-v-t v-h-n- ---------------------------- Eivät, he opiskelevat vähän. 0
küsima k--yä k---- k-s-ä ----- kysyä 0
Küsite te tihti õpetajalt? K----t-kö -- u-----op--tajal-a? K-------- t- u---- o----------- K-s-t-e-ö t- u-e-n o-e-t-j-l-a- ------------------------------- Kysyttekö te usein opettajalta? 0
Ei, ma ei küsi talt tihti. E-,--n kys---p---a--l-a usein. E-- e- k--- o---------- u----- E-, e- k-s- o-e-t-j-l-a u-e-n- ------------------------------ Ei, en kysy opettajalta usein. 0
vastama va-tata v------ v-s-a-a ------- vastata 0
Vastake, palun. V--t-t-a-, -iitos. V--------- k------ V-s-a-k-a- k-i-o-. ------------------ Vastatkaa, kiitos. 0
Ma vastan. M----vasta-n. M--- v------- M-n- v-s-a-n- ------------- Minä vastaan. 0
töötama ty--ke--el-ä t----------- t-ö-k-n-e-l- ------------ työskennellä 0
Töötab ta praegu? Ty-ske-te-ee-ö-hä- ju-r-? T------------- h-- j----- T-ö-k-n-e-e-k- h-n j-u-i- ------------------------- Työskenteleekö hän juuri? 0
Jah, ta töötab praegu. Ky--ä, -ä----ösk-n---e--ju---. K----- h-- t----------- j----- K-l-ä- h-n t-ö-k-n-e-e- j-u-i- ------------------------------ Kyllä, hän työskentelee juuri. 0
tulema tu--a t---- t-l-a ----- tulla 0
Tulete te? Tul-t---o te? T-------- t-- T-l-t-e-o t-? ------------- Tuletteko te? 0
Jah, me tuleme kohe. K-ll-,-t-lemm-------. K----- t------ k----- K-l-ä- t-l-m-e k-h-a- --------------------- Kyllä, tulemme kohta. 0
elama as-a a--- a-u- ---- asua 0
Elate te Berliinis? A--tte-o -- -er---n-ss-? A------- t- B----------- A-u-t-k- t- B-r-i-n-s-ä- ------------------------ Asutteko te Berliinissä? 0
Jah, ma elan Berliinis. Ky-l-- as-- -e--i-ni-sä. K----- a--- B----------- K-l-ä- a-u- B-r-i-n-s-ä- ------------------------ Kyllä, asun Berliinissä. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!