Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   mk Поставување прашања 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шеесет и два]

62 [shyeyesyet i dva]

Поставување прашања 1

[Postavoovaњye prashaњa 1]

eesti makedoonia Mängi Rohkem
õppima учи учи 0
o---- oo--i oochi o-c-i -----
Kas õpilased õpivad palju? Уч-- л- у-------- м----? Учат ли учениците многу? 0
O----- l- o------------- m------? Oo---- l- o------------- m------? Oochat li oochyenitzitye mnoguoo? O-c-a- l- o-c-y-n-t-i-y- m-o-u-o? --------------------------------?
Ei, nad õpivad vähe. Не- т-- у--- м----. Не, тие учат малку. 0
N--, t--- o----- m-----. Ny-- t--- o----- m-----. Nye, tiye oochat malkoo. N-e, t-y- o-c-a- m-l-o-. ---,-------------------.
küsima пр----а прашува 0
p-------- pr------a prashoova p-a-h-o-a ---------
Küsite te tihti õpetajalt? Го п-------- л- ч---- н----------? Го прашувате ли често наставникот? 0
G-- p----------- l- c------ n----------? Gu- p----------- l- c------ n----------? Guo prashoovatye li chyesto nastavnikot? G-o p-a-h-o-a-y- l- c-y-s-o n-s-a-n-k-t? ---------------------------------------?
Ei, ma ei küsi talt tihti. Не- ј-- н- г- п------- ч----. Не, јас не го прашувам често. 0
N--, ј-- n-- g-- p--------- c------. Ny-- ј-- n-- g-- p--------- c------. Nye, јas nye guo prashoovam chyesto. N-e, ј-s n-e g-o p-a-h-o-a- c-y-s-o. ---,-------------------------------.
vastama од-----а одговара 0
o-------- od------a odguovara o-g-o-a-a ---------
Vastake, palun. Од-------- м----. Одговорете молам. 0
O------------ m----. Od----------- m----. Odguovoryetye molam. O-g-o-o-y-t-e m-l-m. -------------------.
Ma vastan. Ја- о--------. Јас одговарам. 0
Ј-- o---------. Јa- o---------. Јas odguovaram. Ј-s o-g-o-a-a-. --------------.
töötama ра---и работи 0
r----- ra---i raboti r-b-t- ------
Töötab ta praegu? Ра---- л- т-- с---? Работи ли тој сега? 0
R----- l- t-- s-----? Ra---- l- t-- s-----? Raboti li toј syegua? R-b-t- l- t-ј s-e-u-? --------------------?
Jah, ta töötab praegu. Да- т-- р----- с---. Да, тој работи сега. 0
D-, t-- r----- s-----. Da- t-- r----- s-----. Da, toј raboti syegua. D-, t-ј r-b-t- s-e-u-. --,------------------.
tulema до--а доаѓа 0
d---- do--a doaѓa d-a-a -----
Tulete te? Ќе д------? Ќе дојдете? 0
K--- d--------? Kj-- d--------? Kjye doјdyetye? K-y- d-ј-y-t-e? --------------?
Jah, me tuleme kohe. Да- ќ- д------ в-----. Да, ќе дојдеме веднаш. 0
D-, k--- d-------- v-------. Da- k--- d-------- v-------. Da, kjye doјdyemye vyednash. D-, k-y- d-ј-y-m-e v-e-n-s-. --,------------------------.
elama жи--е живее 0
ʐ------ ʐi----e ʐivyeye ʐ-v-e-e -------
Elate te Berliinis? Жи----- л- в- Б-----? Живеете ли во Берлин? 0
ʐ--------- l- v- B------? ʐi-------- l- v- B------? ʐivyeyetye li vo Byerlin? ʐ-v-e-e-y- l- v- B-e-l-n? ------------------------?
Jah, ma elan Berliinis. Да- ј-- ж----- в- Б-----. Да, јас живеам во Берлин. 0
D-, ј-- ʐ------ v- B------. Da- ј-- ʐ------ v- B------. Da, јas ʐivyeam vo Byerlin. D-, ј-s ʐ-v-e-m v- B-e-l-n. --,-----------------------.

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!