Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   fr Poser des questions 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [soixante-trois]

Poser des questions 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Mul on hobi. J-ai un ho-by. J--- u- h----- J-a- u- h-b-y- -------------- J’ai un hobby. 0
Ma mängin tennist. J- --u--a- t--n--. J- j--- a- t------ J- j-u- a- t-n-i-. ------------------ Je joue au tennis. 0
Kus on tenniseväljak? O--e-- -e-t-rr--n -- -en--- ? O- e-- l- t------ d- t----- ? O- e-t l- t-r-a-n d- t-n-i- ? ----------------------------- Où est le terrain de tennis ? 0
Kas sul on hobi? A---u -n ho-by--r---ré ? A---- u- h---- p------ ? A---u u- h-b-y p-é-é-é ? ------------------------ As-tu un hobby préféré ? 0
Ma mängin jalgpalli. Je-joue -- f-o-. J- j--- a- f---- J- j-u- a- f-o-. ---------------- Je joue au foot. 0
Kus on jalgpalliväljak? Où--s--l- -err--- de --o--? O- e-- l- t------ d- f--- ? O- e-t l- t-r-a-n d- f-o- ? --------------------------- Où est le terrain de foot ? 0
Mu käevars on valus. M-n b--- -e f-i- ma-. M-- b--- m- f--- m--- M-n b-a- m- f-i- m-l- --------------------- Mon bras me fait mal. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. Mon p-e--e--ma----n -e fo-- -ga-ement mal. M-- p--- e- m- m--- m- f--- é-------- m--- M-n p-e- e- m- m-i- m- f-n- é-a-e-e-t m-l- ------------------------------------------ Mon pied et ma main me font également mal. 0
Kus on arst? Y-a---i- u--méd---n-? Y------- u- m------ ? Y-a-t-i- u- m-d-c-n ? --------------------- Y-a-t-il un médecin ? 0
Mul on auto. J’ai u-e---i-u-e. J--- u-- v------- J-a- u-e v-i-u-e- ----------------- J’ai une voiture. 0
Mul on ka mootorratas. J’a--a--si-u---mo--. J--- a---- u-- m---- J-a- a-s-i u-e m-t-. -------------------- J’ai aussi une moto. 0
Kus on parkla? Où--s- le---rking-? O- e-- l- p------ ? O- e-t l- p-r-i-g ? ------------------- Où est le parking ? 0
Mul on kampsun. J’-- -- p-l-. J--- u- p---- J-a- u- p-l-. ------------- J’ai un pull. 0
Mul on jakk ja teksad. J’a---u--i une-v-----et -n j-an. J--- a---- u-- v---- e- u- j---- J-a- a-s-i u-e v-s-e e- u- j-a-. -------------------------------- J’ai aussi une veste et un jean. 0
Kus on pesumasin? O-------a ------e ----ver-? O- e-- l- m------ à l---- ? O- e-t l- m-c-i-e à l-v-r ? --------------------------- Où est la machine à laver ? 0
Mul on taldrik. J’ai-un--a-s--t-e. J--- u-- a-------- J-a- u-e a-s-e-t-. ------------------ J’ai une assiette. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. J’-i-u- c--t-au----- --u-c--t-------n- c--l-è--. J--- u- c------- u-- f--------- e- u-- c-------- J-a- u- c-u-e-u- u-e f-u-c-e-t- e- u-e c-i-l-r-. ------------------------------------------------ J’ai un couteau, une fourchette et une cuillère. 0
Kus on sool ja pipar? O- -o---l- se--e--le --ivre ? O- s--- l- s-- e- l- p----- ? O- s-n- l- s-l e- l- p-i-r- ? ----------------------------- Où sont le sel et le poivre ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...