Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   lv Uzdot jautājumus 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [sešdesmit trīs]

Uzdot jautājumus 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mul on hobi. M---ir -o-i--. M-- i- h------ M-n i- h-b-j-. -------------- Man ir hobijs. 0
Ma mängin tennist. E----ē--j--tenisu. E- s------ t------ E- s-ē-ē-u t-n-s-. ------------------ Es spēlēju tenisu. 0
Kus on tenniseväljak? K----- t-ni---l-u-u-s? K-- i- t----- l------- K-r i- t-n-s- l-u-u-s- ---------------------- Kur ir tenisa laukums? 0
Kas sul on hobi? V---t-- ir h-bi-s? V-- t-- i- h------ V-i t-v i- h-b-j-? ------------------ Vai tev ir hobijs? 0
Ma mängin jalgpalli. Es-s-ē-ē----ut----. E- s------ f------- E- s-ē-ē-u f-t-o-u- ------------------- Es spēlēju futbolu. 0
Kus on jalgpalliväljak? Kur-i- k-ds -u-bo-- --u---s? K-- i- k--- f------ l------- K-r i- k-d- f-t-o-a l-u-u-s- ---------------------------- Kur ir kāds futbola laukums? 0
Mu käevars on valus. Man --- ro--. M-- s-- r---- M-n s-p r-k-. ------------- Man sāp roka. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. Man s-- ar- -ā----- ro--. M-- s-- a-- k--- u- r---- M-n s-p a-ī k-j- u- r-k-. ------------------------- Man sāp arī kāja un roka. 0
Kus on arst? K-r i- --st-? K-- i- ā----- K-r i- ā-s-s- ------------- Kur ir ārsts? 0
Mul on auto. M-n i- mašī-a. M-- i- m------ M-n i- m-š-n-. -------------- Man ir mašīna. 0
Mul on ka mootorratas. M-- -- ar--m----ik-s. M-- i- a-- m--------- M-n i- a-ī m-t-c-k-s- --------------------- Man ir arī motocikls. 0
Kus on parkla? K-- -- aut---āvvi---? K-- i- a------------- K-r i- a-t-s-ā-v-e-a- --------------------- Kur ir autostāvvieta? 0
Mul on kampsun. Ma--i- -že-pe-is. M-- i- d--------- M-n i- d-e-p-r-s- ----------------- Man ir džemperis. 0
Mul on jakk ja teksad. M----r--rī-ja-a u- ---ns-. M-- i- a-- j--- u- d------ M-n i- a-ī j-k- u- d-i-s-. -------------------------- Man ir arī jaka un džinsi. 0
Kus on pesumasin? Ku- ir--e--s --z-ā-a---mašīn-? K-- i- v---- m-------- m------ K-r i- v-ļ-s m-z-ā-a-ā m-š-n-? ------------------------------ Kur ir veļas mazgājamā mašīna? 0
Mul on taldrik. M-- ir-----i-. M-- i- š------ M-n i- š-ī-i-. -------------- Man ir šķīvis. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. M-n-ir -a---, ----iņa-un-k-r-te. M-- i- n----- d------ u- k------ M-n i- n-z-s- d-k-i-a u- k-r-t-. -------------------------------- Man ir nazis, dakšiņa un karote. 0
Kus on sool ja pipar? Kur--r sā-- -n---p-r-? K-- i- s--- u- p------ K-r i- s-l- u- p-p-r-? ---------------------- Kur ir sāls un pipari? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...