Vestmik

et Eitamine 2   »   es Negación 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sesenta y cinco]

Negación 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? ¿-s -a---el a-i-lo? ¿-- c--- e- a------ ¿-s c-r- e- a-i-l-? ------------------- ¿Es caro el anillo?
Ei, see maksab ainult sada eurot. No--sólo-c-e-ta-ci----u-os. N-- s--- c----- c--- e----- N-, s-l- c-e-t- c-e- e-r-s- --------------------------- No, sólo cuesta cien euros.
Kuid mul on ainult viiskümmend. Pe----- ---o-------c---uent-. P--- y- s--- t---- c--------- P-r- y- s-l- t-n-o c-n-u-n-a- ----------------------------- Pero yo sólo tengo cincuenta.
Oled sa juba valmis? ¿H-s-t-r-in-do-y-? ¿--- t-------- y-- ¿-a- t-r-i-a-o y-? ------------------ ¿Has terminado ya?
Ei, veel mitte. No- -ú- n-. N-- a-- n-- N-, a-n n-. ----------- No, aún no.
Aga kohe olen valmis. Pe-----r-in--e-s---id-. P--- t------ e--------- P-r- t-r-i-o e-s-g-i-a- ----------------------- Pero termino enseguida.
Soovid sa veel suppi? ¿---er---má- --pa? ¿------- m-- s---- ¿-u-e-e- m-s s-p-? ------------------ ¿Quieres más sopa?
Ei, ma ei taha rohkem. N-- n---u--r- más. N-- n- q----- m--- N-, n- q-i-r- m-s- ------------------ No, no quiero más.
Aga veel üht jäätist. Pero-u- h-lado --. P--- u- h----- s-- P-r- u- h-l-d- s-. ------------------ Pero un helado sí.
Elad sa juba kaua siin? ¿H-c--much- t-em-- que--ives-a---? ¿---- m---- t----- q-- v---- a---- ¿-a-e m-c-o t-e-p- q-e v-v-s a-u-? ---------------------------------- ¿Hace mucho tiempo que vives aquí?
Ei, alles esimest kuud. No- só----n m-s. N-- s--- u- m--- N-, s-l- u- m-s- ---------------- No, sólo un mes.
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Pe-o y--c-n---o - muc-a -en--. P--- y- c------ a m---- g----- P-r- y- c-n-z-o a m-c-a g-n-e- ------------------------------ Pero ya conozco a mucha gente.
Sõidad sa homme koju? ¿-e va- a-c--a----a--? ¿-- v-- a c--- m------ ¿-e v-s a c-s- m-ñ-n-? ---------------------- ¿Te vas a casa mañana?
Ei, alles nädalavahetusel. No, m-------l --n--- ------. N-- m- v-- e- f-- d- s------ N-, m- v-y e- f-n d- s-m-n-. ---------------------------- No, me voy el fin de semana.
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. P-ro e- d--ing--ya--u-lvo. P--- e- d------ y- v------ P-r- e- d-m-n-o y- v-e-v-. -------------------------- Pero el domingo ya vuelvo.
Kas su tütar on juba täiskasvanud? ¿T- h-j--ya--s--a--r-d----a-? ¿-- h--- y- e- m---- d- e---- ¿-u h-j- y- e- m-y-r d- e-a-? ----------------------------- ¿Tu hija ya es mayor de edad?
Ei, ta on alles seitseteist. No---ólo ti--------i--e-e ---s. N-- s--- t---- d--------- a---- N-, s-l- t-e-e d-e-i-i-t- a-o-. ------------------------------- No, sólo tiene diecisiete años.
Aga tal on juba poiss-sõber. P-ro-ya t--n---ov--. P--- y- t---- n----- P-r- y- t-e-e n-v-o- -------------------- Pero ya tiene novio.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!