Vestmik

et Eitamine 2   »   fi Kieltomuoto 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [kuusikymmentäviisi]

Kieltomuoto 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? O-k- tä-- ----us k-l-i-? Onko tämä sormus kallis? O-k- t-m- s-r-u- k-l-i-? ------------------------ Onko tämä sormus kallis? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ei------ak--- v--n----- eu-o-. Ei, se maksaa vain sata euroa. E-, s- m-k-a- v-i- s-t- e-r-a- ------------------------------ Ei, se maksaa vain sata euroa. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M-tt--m-n-l-a -- -ain---isiky-mentä. Mutta minulla on vain viisikymmentä. M-t-a m-n-l-a o- v-i- v-i-i-y-m-n-ä- ------------------------------------ Mutta minulla on vain viisikymmentä. 0
Oled sa juba valmis? Ol-tko-j---a-m--? Oletko jo valmis? O-e-k- j- v-l-i-? ----------------- Oletko jo valmis? 0
Ei, veel mitte. E------vi-lä. Ei, en vielä. E-, e- v-e-ä- ------------- Ei, en vielä. 0
Aga kohe olen valmis. M--t- o-e- -o--a--a-m-s. Mutta olen kohta valmis. M-t-a o-e- k-h-a v-l-i-. ------------------------ Mutta olen kohta valmis. 0
Soovid sa veel suppi? Halu------o-v-elä-----to-? Haluaisitko vielä keittoa? H-l-a-s-t-o v-e-ä k-i-t-a- -------------------------- Haluaisitko vielä keittoa? 0
Ei, ma ei taha rohkem. E-, en-----a en-ä. Ei, en halua enää. E-, e- h-l-a e-ä-. ------------------ Ei, en halua enää. 0
Aga veel üht jäätist. M--t---alu---in -i-lä-j--te---. Mutta haluaisin vielä jäätelön. M-t-a h-l-a-s-n v-e-ä j-ä-e-ö-. ------------------------------- Mutta haluaisin vielä jäätelön. 0
Elad sa juba kaua siin? Olet-- -s---t----a--tää--ä? Oletko asunut kauan täällä? O-e-k- a-u-u- k-u-n t-ä-l-? --------------------------- Oletko asunut kauan täällä? 0
Ei, alles esimest kuud. E-, -a--a -uukaud--. En, vasta kuukauden. E-, v-s-a k-u-a-d-n- -------------------- En, vasta kuukauden. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Mutta-tun-en -- p---o---------. Mutta tunnen jo paljon ihmisiä. M-t-a t-n-e- j- p-l-o- i-m-s-ä- ------------------------------- Mutta tunnen jo paljon ihmisiä. 0
Sõidad sa homme koju? L-h-etkö h-om-n-a-kotiin? Lähdetkö huomenna kotiin? L-h-e-k- h-o-e-n- k-t-i-? ------------------------- Lähdetkö huomenna kotiin? 0
Ei, alles nädalavahetusel. E-,-va-t- v-ikon---pu--. En, vasta viikonloppuna. E-, v-s-a v-i-o-l-p-u-a- ------------------------ En, vasta viikonloppuna. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Mu--- -ul-n-jo su-nunt-ina -a-a--i-. Mutta tulen jo sunnuntaina takaisin. M-t-a t-l-n j- s-n-u-t-i-a t-k-i-i-. ------------------------------------ Mutta tulen jo sunnuntaina takaisin. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? On-- -y--ä---- -o-----ine-? Onko tyttäresi jo aikuinen? O-k- t-t-ä-e-i j- a-k-i-e-? --------------------------- Onko tyttäresi jo aikuinen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Ei, -än -n --sta---it---änt-i--a. Ei, hän on vasta seitsemäntoista. E-, h-n o- v-s-a s-i-s-m-n-o-s-a- --------------------------------- Ei, hän on vasta seitsemäntoista. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Mu-ta -ä-e-lä--n----p---a---ä-ä. Mutta hänellä on jo poikaystävä. M-t-a h-n-l-ä o- j- p-i-a-s-ä-ä- -------------------------------- Mutta hänellä on jo poikaystävä. 0

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!