Vestmik

et Eitamine 2   »   nl Ontkenning 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [vijfenzestig]

Ontkenning 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Is--e---ng d-u-? I- d- r--- d---- I- d- r-n- d-u-? ---------------- Is de ring duur? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ne---h-j k--- -a-r hond-rd-e--o. N--- h-- k--- m--- h------ e---- N-e- h-j k-s- m-a- h-n-e-d e-r-. -------------------------------- Nee, hij kost maar honderd euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M--- i- he---r-m-a--v-j-tig. M--- i- h-- e- m--- v------- M-a- i- h-b e- m-a- v-j-t-g- ---------------------------- Maar ik heb er maar vijftig. 0
Oled sa juba valmis? B----e-----la-r? B-- j- a- k----- B-n j- a- k-a-r- ---------------- Ben je al klaar? 0
Ei, veel mitte. N-e- --- -ie-. N--- n-- n---- N-e- n-g n-e-. -------------- Nee, nog niet. 0
Aga kohe olen valmis. Maar ik ----z--kl-ar. M--- i- b-- z- k----- M-a- i- b-n z- k-a-r- --------------------- Maar ik ben zo klaar. 0
Soovid sa veel suppi? Wil-je---- soe-? W-- j- n-- s---- W-l j- n-g s-e-? ---------------- Wil je nog soep? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Ne-- i------e--geen-mee-. N--- i- w-- e- g--- m---- N-e- i- w-l e- g-e- m-e-. ------------------------- Nee, ik wil er geen meer. 0
Aga veel üht jäätist. Maar no- w-l--en-ijs--. M--- n-- w-- e-- i----- M-a- n-g w-l e-n i-s-e- ----------------------- Maar nog wel een ijsje. 0
Elad sa juba kaua siin? Woon -e hier--l--a--? W--- j- h--- a- l---- W-o- j- h-e- a- l-n-? --------------------- Woon je hier al lang? 0
Ei, alles esimest kuud. N--, p-- --- -aand. N--- p-- e-- m----- N-e- p-s e-n m-a-d- ------------------- Nee, pas een maand. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Ma-- i--ke- -l---el men-e-. M--- i- k-- a- v--- m------ M-a- i- k-n a- v-e- m-n-e-. --------------------------- Maar ik ken al veel mensen. 0
Sõidad sa homme koju? G-----m---e--na-r huis? G- j- m----- n--- h---- G- j- m-r-e- n-a- h-i-? ----------------------- Ga je morgen naar huis? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Nee--pa---n---t week-n-. N--- p-- i- h-- w------- N-e- p-s i- h-t w-e-e-d- ------------------------ Nee, pas in het weekend. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. M----i- -o--zond-- -l ----g. M--- i- k-- z----- a- t----- M-a- i- k-m z-n-a- a- t-r-g- ---------------------------- Maar ik kom zondag al terug. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Is -e--oc--e--a- volw-s--n? I- j- d------ a- v--------- I- j- d-c-t-r a- v-l-a-s-n- --------------------------- Is je dochter al volwassen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N--,-ze -s-p-s zeven--en. N--- z- i- p-- z--------- N-e- z- i- p-s z-v-n-i-n- ------------------------- Nee, ze is pas zeventien. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Ma-r-z- he-f- -l-e-n vr-en-. M--- z- h---- a- e-- v------ M-a- z- h-e-t a- e-n v-i-n-. ---------------------------- Maar ze heeft al een vriend. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!