Vestmik

et Eitamine 2   »   no Nektelse 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sekstifem]

Nektelse 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Er den r-n-en dy-? E- d-- r----- d--- E- d-n r-n-e- d-r- ------------------ Er den ringen dyr? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N--- ----k-st----a-e-h---r- ----. N--- d-- k----- b--- h----- e---- N-i- d-n k-s-e- b-r- h-n-r- e-r-. --------------------------------- Nei, den koster bare hundre euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Me--j-g-h-r -are -e-ti. M-- j-- h-- b--- f----- M-n j-g h-r b-r- f-m-i- ----------------------- Men jeg har bare femti. 0
Oled sa juba valmis? E------er-i---l-? E- d- f----- a--- E- d- f-r-i- a-t- ----------------- Er du ferdig alt? 0
Ei, veel mitte. Nei--ikke e-da. N--- i--- e---- N-i- i-k- e-d-. --------------- Nei, ikke enda. 0
Aga kohe olen valmis. Men jeg-e- s-a-- --rdi-. M-- j-- e- s---- f------ M-n j-g e- s-a-t f-r-i-. ------------------------ Men jeg er snart ferdig. 0
Soovid sa veel suppi? V-- du--a-m-- su--e? V-- d- h- m-- s----- V-l d- h- m-r s-p-e- -------------------- Vil du ha mer suppe? 0
Ei, ma ei taha rohkem. N----akk,----------kk--h-----. N-- t---- j-- v-- i--- h- m--- N-i t-k-, j-g v-l i-k- h- m-r- ------------------------------ Nei takk, jeg vil ikke ha mer. 0
Aga veel üht jäätist. M-n j-- v-l--a-m-r-is. M-- j-- v-- h- m-- i-- M-n j-g v-l h- m-r i-. ---------------------- Men jeg vil ha mer is. 0
Elad sa juba kaua siin? H------bod- -e----nge? H-- d- b--- h-- l----- H-r d- b-d- h-r l-n-e- ---------------------- Har du bodd her lenge? 0
Ei, alles esimest kuud. Nei--ba-- -----ned. N--- b--- e- m----- N-i- b-r- e- m-n-d- ------------------- Nei, bare en måned. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Me- j-- kjenne- ---g---o-----ler-d-. M-- j-- k------ m---- f--- a-------- M-n j-g k-e-n-r m-n-e f-l- a-l-r-d-. ------------------------------------ Men jeg kjenner mange folk allerede. 0
Sõidad sa homme koju? K-ør-r--u h-e--i-mo-gen? K----- d- h--- i m------ K-ø-e- d- h-e- i m-r-e-? ------------------------ Kjører du hjem i morgen? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N-i--ik-- f-- - helga. N--- i--- f-- i h----- N-i- i-k- f-r i h-l-a- ---------------------- Nei, ikke før i helga. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Men -eg ----er-t----k----l---d- p- -ø--ag-n. M-- j-- k----- t------ a------- p- s-------- M-n j-g k-m-e- t-l-a-e a-l-r-d- p- s-n-a-e-. -------------------------------------------- Men jeg kommer tilbake allerede på søndagen. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? E- da-tera-d- al-e---- -o-s-n? E- d------ d- a------- v------ E- d-t-e-a d- a-l-r-d- v-k-e-? ------------------------------ Er dattera di allerede voksen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N--------e--b--e---t-en. N--- h-- e- b--- s------ N-i- h-n e- b-r- s-t-e-. ------------------------ Nei, hun er bare sytten. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. M-n-hu- --r al---ede en --æ----e. M-- h-- h-- a------- e- k-------- M-n h-n h-r a-l-r-d- e- k-æ-e-t-. --------------------------------- Men hun har allerede en kjæreste. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!