Vestmik

et Eitamine 2   »   pt Negação 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sessenta e cinco]

Negação 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? O---el-é c-ro? O a--- é c---- O a-e- é c-r-? -------------- O anel é caro? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N--, el- s----sta -em--u-os. N--- e-- s- c---- c-- E----- N-o- e-e s- c-s-a c-m E-r-s- ---------------------------- Não, ele só custa cem Euros. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M-s eu só te-ho ---qu-nta. M-- e- s- t---- c--------- M-s e- s- t-n-o c-n-u-n-a- -------------------------- Mas eu só tenho cinquenta. 0
Oled sa juba valmis? Já --------? J- a-------- J- a-a-a-t-? ------------ Já acabaste? 0
Ei, veel mitte. N--, a--d---ão. N--- a---- n--- N-o- a-n-a n-o- --------------- Não, ainda não. 0
Aga kohe olen valmis. Mas já e-tou q--se. M-- j- e---- q----- M-s j- e-t-u q-a-e- ------------------- Mas já estou quase. 0
Soovid sa veel suppi? Que-e- ma-- s---? Q----- m--- s---- Q-e-e- m-i- s-p-? ----------------- Queres mais sopa? 0
Ei, ma ei taha rohkem. N--,-e--não--ue-- m-is. N--- e- n-- q---- m---- N-o- e- n-o q-e-o m-i-. ----------------------- Não, eu não quero mais. 0
Aga veel üht jäätist. M-- mai- -- gel---. M-- m--- u- g------ M-s m-i- u- g-l-d-. ------------------- Mas mais um gelado. 0
Elad sa juba kaua siin? (Voc-) -o-a----i--- mui-o-te-po? (----- m--- a--- h- m---- t----- (-o-ê- m-r- a-u- h- m-i-o t-m-o- -------------------------------- (Você) mora aqui há muito tempo? 0
Ei, alles esimest kuud. Nã-, -ó--á--- ---. N--- s- h- u- m--- N-o- s- h- u- m-s- ------------------ Não, só há um mês. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Mas -á-c-----o-mui--- ----oas. M-- j- c------ m----- p------- M-s j- c-n-e-o m-i-a- p-s-o-s- ------------------------------ Mas já conheço muitas pessoas. 0
Sõidad sa homme koju? V--s am-n---p----c----? V--- a----- p--- c--- ? V-i- a-a-h- p-r- c-s- ? ----------------------- Vais amanhã para casa ? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N--, --------m -e -em-n-. N--- s- n- f-- d- s------ N-o- s- n- f-m d- s-m-n-. ------------------------- Não, só no fim de semana. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. M-- e- v-lto-j- ---do-in-o. M-- e- v---- j- n- d------- M-s e- v-l-o j- n- d-m-n-o- --------------------------- Mas eu volto já no domingo. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? A tua ---ha j-----du-ta? A t-- f---- j- é a------ A t-a f-l-a j- é a-u-t-? ------------------------ A tua filha já é adulta? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-----l- s- tem-d-z-ss-te -n-s. N--- e-- s- t-- d-------- a---- N-o- e-a s- t-m d-z-s-e-e a-o-. ------------------------------- Não, ela só tem dezassete anos. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. M-s -á-tem um na--ra--. M-- j- t-- u- n-------- M-s j- t-m u- n-m-r-d-. ----------------------- Mas já tem um namorado. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!