Vestmik

et Eitamine 2   »   sl Negacija 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [petinšestdeset]

Negacija 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? A---j---- p---an--r--? A-- j- t- p----- d---- A-i j- t- p-s-a- d-a-? ---------------------- Ali je ta prstan drag? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N-,--tane-le s-- -v-ov. N-- s---- l- s-- e----- N-, s-a-e l- s-o e-r-v- ----------------------- Ne, stane le sto evrov. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Am-a- jaz-j-h --am -am-----d--e-. A---- j-- j-- i--- s--- p-------- A-p-k j-z j-h i-a- s-m- p-t-e-e-. --------------------------------- Ampak jaz jih imam samo petdeset. 0
Oled sa juba valmis? Si ž- ---ov(a----rip---l----a--? S- ž- g------- (---------------- S- ž- g-t-v-a- (-r-p-a-l-e-(-)-? -------------------------------- Si že gotov(a) (pripravljen(a))? 0
Ei, veel mitte. N-- -e še. N-- n- š-- N-, n- š-. ---------- Ne, ne še. 0
Aga kohe olen valmis. A-p-- bo- takoj-got-v-a). A---- b-- t---- g-------- A-p-k b-m t-k-j g-t-v-a-. ------------------------- Ampak bom takoj gotov(a). 0
Soovid sa veel suppi? Bi r-d(a---e-več j--e? B- r----- š- v-- j---- B- r-d-a- š- v-č j-h-? ---------------------- Bi rad(a) še več juhe? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Ne- no-e- je v-č. N-- n---- j- v--- N-, n-č-m j- v-č- ----------------- Ne, nočem je več. 0
Aga veel üht jäätist. Am-------še -n -lad--e-. A---- b- š- e- s-------- A-p-k b- š- e- s-a-o-e-. ------------------------ Ampak bi še en sladoled. 0
Elad sa juba kaua siin? Že do--- ---nu--š tu-a-? Ž- d---- s------- t----- Ž- d-l-o s-a-u-e- t-k-j- ------------------------ Že dolgo stanuješ tukaj? 0
Ei, alles esimest kuud. N-, -ele-en-m-se-. N-- š--- e- m----- N-, š-l- e- m-s-c- ------------------ Ne, šele en mesec. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Vend-- -o-nam-ž---el--- lj--i. V----- p----- ž- v----- l----- V-n-a- p-z-a- ž- v-l-k- l-u-i- ------------------------------ Vendar poznam že veliko ljudi. 0
Sõidad sa homme koju? A-i-se----r--pel-eš--omo-? A-- s- j---- p----- d----- A-i s- j-t-i p-l-e- d-m-v- -------------------------- Ali se jutri pelješ domov? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N-, -e-- --nec-t-dn-. N-- š--- k---- t----- N-, š-l- k-n-c t-d-a- --------------------- Ne, šele konec tedna. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. V-nd-- -ri-e--že-- nedelj- naza-. V----- p----- ž- v n------ n----- V-n-a- p-i-e- ž- v n-d-l-o n-z-j- --------------------------------- Vendar pridem že v nedeljo nazaj. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? J--t---a -či -e -d-a--a? J- t---- h-- ž- o------- J- t-o-a h-i ž- o-r-s-a- ------------------------ Je tvoja hči že odrasla? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-, ima-šel--sedemna-s--l--. N-- i-- š--- s--------- l--- N-, i-a š-l- s-d-m-a-s- l-t- ---------------------------- Ne, ima šele sedemnajst let. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. V-n-a- ž--i-a-f-nt-. V----- ž- i-- f----- V-n-a- ž- i-a f-n-a- -------------------- Vendar že ima fanta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!