Vestmik

et Eitamine 2   »   uk Заперечення 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [шістдесят п’ять]

65 [shistdesyat pʺyatʹ]

Заперечення 2

[Zaperechennya 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Пе---ен- д---г--? П------- д------- П-р-т-н- д-р-г-й- ----------------- Перстень дорогий? 0
P---t-nʹ dorohyy̆? P------- d-------- P-r-t-n- d-r-h-y-? ------------------ Perstenʹ dorohyy̆?
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ні,---н кош--- ----к--с-- є---. Н-- в-- к----- т----- с-- є---- Н-, в-н к-ш-у- т-л-к- с-о є-р-. ------------------------------- Ні, він коштує тільки сто євро. 0
N-- vi- k-sht--e----ʹk--sto------. N-- v-- k------- t----- s-- y----- N-, v-n k-s-t-y- t-l-k- s-o y-v-o- ---------------------------------- Ni, vin koshtuye tilʹky sto yevro.
Kuid mul on ainult viiskümmend. А-е-я-ма- ті--к- п’---ес-т. А-- я м-- т----- п--------- А-е я м-ю т-л-к- п-я-д-с-т- --------------------------- Але я маю тільки п’ятдесят. 0
A-e -- --yu--i---- -'y-t-esy--. A-- y- m--- t----- p----------- A-e y- m-y- t-l-k- p-y-t-e-y-t- ------------------------------- Ale ya mayu tilʹky p'yatdesyat.
Oled sa juba valmis? Ти-вже -от--и---------а? Т- в-- г------ / г------ Т- в-е г-т-в-й / г-т-в-? ------------------------ Ти вже готовий / готова? 0
Ty v--e-----vy---/ -o----? T- v--- h------- / h------ T- v-h- h-t-v-y- / h-t-v-? -------------------------- Ty vzhe hotovyy̆ / hotova?
Ei, veel mitte. Ні,-ще ні. Н-- щ- н-- Н-, щ- н-. ---------- Ні, ще ні. 0
N-- -h-h- --. N-- s---- n-- N-, s-c-e n-. ------------- Ni, shche ni.
Aga kohe olen valmis. А-- --о-о--у---го---и----------. А-- с---- б--- г------ / г------ А-е с-о-о б-д- г-т-в-й / г-т-в-. -------------------------------- Але скоро буду готовий / готова. 0
Al- -k-ro-b-du--ot-vyy- /-hot-v-. A-- s---- b--- h------- / h------ A-e s-o-o b-d- h-t-v-y- / h-t-v-. --------------------------------- Ale skoro budu hotovyy̆ / hotova.
Soovid sa veel suppi? Хочеш--е су-у? Х---- щ- с---- Х-ч-ш щ- с-п-? -------------- Хочеш ще супу? 0
K-oche-- -hch--su-u? K------- s---- s---- K-o-h-s- s-c-e s-p-? -------------------- Khochesh shche supu?
Ei, ma ei taha rohkem. Ні- я----ь---не---ч-. Н-- я б----- н- х---- Н-, я б-л-ш- н- х-ч-. --------------------- Ні, я більше не хочу. 0
Ni---------s-- ne---oc--. N-- y- b------ n- k------ N-, y- b-l-s-e n- k-o-h-. ------------------------- Ni, ya bilʹshe ne khochu.
Aga veel üht jäätist. Ал- щ- -д-- --р---во. А-- щ- о--- м-------- А-е щ- о-н- м-р-з-в-. --------------------- Але ще одне морозиво. 0
Ale sh-he--d-- m-r--yv-. A-- s---- o--- m-------- A-e s-c-e o-n- m-r-z-v-. ------------------------ Ale shche odne morozyvo.
Elad sa juba kaua siin? Ти д-вг- в-- тут-жи--ш? Т- д---- в-- т-- ж----- Т- д-в-о в-е т-т ж-в-ш- ----------------------- Ти довго вже тут живеш? 0
T--d--ho -----tu--z--vesh? T- d---- v--- t-- z------- T- d-v-o v-h- t-t z-y-e-h- -------------------------- Ty dovho vzhe tut zhyvesh?
Ei, alles esimest kuud. Ні---іл-ки м-с--ь. Н-- т----- м------ Н-, т-л-к- м-с-ц-. ------------------ Ні, тільки місяць. 0
N-,---lʹ-- m--ya---. N-- t----- m-------- N-, t-l-k- m-s-a-s-. -------------------- Ni, tilʹky misyatsʹ.
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Але --знаю-вже-б-г--о л-д-й. А-- я з--- в-- б----- л----- А-е я з-а- в-е б-г-т- л-д-й- ---------------------------- Але я знаю вже багато людей. 0
Ale -- zn-y- vz-e b-------yu--y̆. A-- y- z---- v--- b----- l------- A-e y- z-a-u v-h- b-h-t- l-u-e-̆- --------------------------------- Ale ya znayu vzhe bahato lyudey̆.
Sõidad sa homme koju? Їде- за-тр- до--м-? Ї--- з----- д------ Ї-е- з-в-р- д-д-м-? ------------------- Їдеш завтра додому? 0
Ï---h -a-t-- d-d---? I----- z----- d------ I-d-s- z-v-r- d-d-m-? --------------------- Ïdesh zavtra dodomu?
Ei, alles nädalavahetusel. Ні---і-ь-и у вихі-н-. Н-- т----- у в------- Н-, т-л-к- у в-х-д-і- --------------------- Ні, тільки у вихідні. 0
Ni,---lʹky --vykh-dn-. N-- t----- u v-------- N-, t-l-k- u v-k-i-n-. ---------------------- Ni, tilʹky u vykhidni.
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Але - ---ерт---я вже-- нед--ю. А-- я п--------- в-- у н------ А-е я п-в-р-а-с- в-е у н-д-л-. ------------------------------ Але я повертаюся вже у неділю. 0
Ale--a--o-ert-y-s-a ---------dily-. A-- y- p----------- v--- u n------- A-e y- p-v-r-a-u-y- v-h- u n-d-l-u- ----------------------------------- Ale ya povertayusya vzhe u nedilyu.
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Т-о--д-чка---- ---ос--? Т--- д---- в-- д------- Т-о- д-ч-а в-е д-р-с-а- ----------------------- Твоя дочка вже доросла? 0
T--y--doch-- -----d-rosl-? T---- d----- v--- d------- T-o-a d-c-k- v-h- d-r-s-a- -------------------------- Tvoya dochka vzhe dorosla?
Ei, ta on alles seitseteist. Ні, -- ті---и сі--а---т-. Н-- ї- т----- с---------- Н-, ї- т-л-к- с-м-а-ц-т-. ------------------------- Ні, їй тільки сімнадцять. 0
N-- ïy--t--ʹky -i-n-d---at-. N-- i--- t----- s------------ N-, i-y- t-l-k- s-m-a-t-y-t-. ----------------------------- Ni, ïy̆ tilʹky simnadtsyatʹ.
Aga tal on juba poiss-sõber. А-- -о-а в-- має хл----. А-- в--- в-- м-- х------ А-е в-н- в-е м-є х-о-ц-. ------------------------ Але вона вже має хлопця. 0
Ale----a---h- maye ------sya. A-- v--- v--- m--- k--------- A-e v-n- v-h- m-y- k-l-p-s-a- ----------------------------- Ale vona vzhe maye khloptsya.

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!