Vestmik

et Omastavad asesõnad 1   »   hr Posvojne zamjenice

66 [kuuskümmend kuus]

Omastavad asesõnad 1

Omastavad asesõnad 1

66 [šezdeset i šest]

Posvojne zamjenice

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
mina – minu ja – m-- / m--- / m--e ja – moj / moja / moje 0
Ma ei leia oma võtit. Ne m--- n--- m-- k----. Ne mogu naći moj ključ. 0
Ma ei leia oma sõidukaarti. Ne m--- n--- m--- p---- k----. Ne mogu naći moju putnu kartu. 0
sina – sinu ti – t--- / t---- / t---e ti – tvoj / tvoja / tvoje 0
Leidsid sa oma võtme? Je-- l- n---- t--- k----? Jesi li našao tvoj ključ? 0
Leidsid sa oma sõidukaardi? Je-- l- n---- t---- p---- k----? Jesi li našao tvoju putnu kartu? 0
tema – tema on – n----- / n------ / n-----o on – njegov / njegova / njegovo 0
Tead sa, kus ta võti on? Zn-- l- g--- j- n----- k----? Znaš li gdje je njegov ključ? 0
Tead sa, kus ta sõidukaart on? Zn-- l- g--- j- n------ p---- k----? Znaš li gdje je njegova putna karta? 0
tema – tema on- – n--- / n---- / n---o ona – njen / njena / njeno 0
Ta raha on kadunud. Nj-- n---- j- n-----. Njen novac je nestao. 0
Ja ta krediitkaart on ka kadunud. Nj--- k------- k------ j- t------ n------. Njena kreditna kartica je također nestala. 0
meie – meie mi – n-- / n--- / n--e mi – naš / naša / naše 0
Meie vanaisa on haige. Na- d--- j- b-------. Naš djed je bolestan. 0
Meie vanaema on terve. Na-- b--- j- z-----. Naša baka je zdrava. 0
teie – teie vi – v-- / v--- / v--e vi – vaš / vaša / vaše 0
Lapsed, kus on teie issi? Dj---- g--- j- v-- t---? Djeco, gdje je vaš tata? 0
Lapsed, kus on teie emme? Dj---- g--- j- v--- m---? Djeco, gdje je vaša mama? 0

Loominguline keel

Tänapäeval on loovus üks oluline omadus. Igaüks tahab olla loominguline. Sest loomingulisi inimesi peetakse intelligentseteks. Ka meie keel peaks olema loominguline. Varem püüdsid inimesed rääkida nii korrektselt kui võimalik. Täna peaks inimene rääkima nii loominguliselt kui võimalik. Näiteks võib tuua reklaami ja uue meedia. Nad illustreerivad hästi, kuidas on võimalik keelega mängida. Viimase 50 aasta jooksul on loovuse osatähtsus oluliselt kasvanud. Selle nähtusega tegelevad isegi teadlased. Psühholoogid, haridustöötajad ning filosoofid uurivad loomeprotsesse. Loovust defineeritakse kui võimet luua midagi uut. Seega loob loominguline kõneleja uusi keelendeid. Nendeks võivad olla sõnad või grammatilisi struktuurid. Keeleteadlased saavad loomingulist keelt uurides identifitseerida, kuidas keel muutub. Kuid mitte igaüks ei mõista antud uusi keelelisi elemente. Loomingulise keele mõistmiseks on vaja teadmisi. On vaja teada, kuidas keel töötab. Ja peab olema kursis maailmaga, kus rääkija elab. Alles siis on võimalik mõista, mida tahetakse öelda. Teismeliste släng on üheks selliseks näiteks. Lapsed ja noored leiutavad pidevalt uusi termineid. Täiskasvanud ei mõista tihtipeale neid sõnu. Nüüd on avaldatud isegi sõnaraamatuid, mis teismeliste slängi selgitavad. Aga raamatu ilmumise ajaks on tavaliselt sõnad juba pärast üht põlvkonda aegunud! Ent loomingulist keelt on võimalik õppida. Koolitajad pakuvad palju sellealaseid kursusi. Kõige tähtsam reegel on aga alati: aktiveerida oma sisemine hääl!