Vestmik

et Omastavad asesõnad 1   »   ro Pronume posesiv 1

66 [kuuskümmend kuus]

Omastavad asesõnad 1

Omastavad asesõnad 1

66 [şaizeci şi şase]

Pronume posesiv 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
mina – minu e- –-al--eu e- – a- m-- e- – a- m-u ----------- eu – al meu 0
Ma ei leia oma võtit. Nu--mi g---s- c--i-e. N- î-- g----- c------ N- î-i g-s-s- c-e-l-. --------------------- Nu îmi găsesc cheile. 0
Ma ei leia oma sõidukaarti. Nu-îmi g---sc-bile--l-de----ăt-ri-. N- î-- g----- b------ d- c--------- N- î-i g-s-s- b-l-t-l d- c-l-t-r-e- ----------------------------------- Nu îmi găsesc biletul de călătorie. 0
sina – sinu t- – -l-tău t- – a- t-- t- – a- t-u ----------- tu – al tău 0
Leidsid sa oma võtme? Ţ---- -ăsit-ch-ile? Ţ---- g---- c------ Ţ---i g-s-t c-e-l-? ------------------- Ţi-ai găsit cheile? 0
Leidsid sa oma sõidukaardi? Ţ--ai --sit -ile-ul-de ---ător-e? Ţ---- g---- b------ d- c--------- Ţ---i g-s-t b-l-t-l d- c-l-t-r-e- --------------------------------- Ţi-ai găsit biletul de călătorie? 0
tema – tema e- – -- -ui e- – a- l-- e- – a- l-i ----------- el – al lui 0
Tead sa, kus ta võti on? Şt-i u-de-s------e-l----i? Ş--- u--- s--- c----- l--- Ş-i- u-d- s-n- c-e-l- l-i- -------------------------- Ştii unde sunt cheile lui? 0
Tead sa, kus ta sõidukaart on? Ş-i----d- e--- --l-t----u- d--c-l----ie? Ş--- u--- e--- b------ l-- d- c--------- Ş-i- u-d- e-t- b-l-t-l l-i d- c-l-t-r-e- ---------------------------------------- Ştii unde este biletul lui de călătorie? 0
tema – tema e- –-al-ei e- – a- e- e- – a- e- ---------- ea – al ei 0
Ta raha on kadunud. Banii--i-au-----ăr-t. B---- e- a- d-------- B-n-i e- a- d-s-ă-u-. --------------------- Banii ei au dispărut. 0
Ja ta krediitkaart on ka kadunud. Ş- ca---a-e- -- c----t --di----ut---asem----. Ş- c----- e- d- c----- a d------- d---------- Ş- c-r-e- e- d- c-e-i- a d-s-ă-u- d-a-e-e-e-. --------------------------------------------- Şi cartea ei de credit a dispărut deasemenea. 0
meie – meie no--– -- n-s-ru n-- – a- n----- n-i – a- n-s-r- --------------- noi – al nostru 0
Meie vanaisa on haige. Bun---l n---r- ---- b-ln--. B------ n----- e--- b------ B-n-c-l n-s-r- e-t- b-l-a-. --------------------------- Bunicul nostru este bolnav. 0
Meie vanaema on terve. Bu--c- noa---ă-est- sănă-oas-. B----- n------ e--- s--------- B-n-c- n-a-t-ă e-t- s-n-t-a-ă- ------------------------------ Bunica noastră este sănătoasă. 0
teie – teie voi-- -- vo-tru v-- – a- v----- v-i – a- v-s-r- --------------- voi – al vostru 0
Lapsed, kus on teie issi? Cop-i- u-d- -s-e ---icu---os-r-? C----- u--- e--- t------ v------ C-p-i- u-d- e-t- t-t-c-l v-s-r-? -------------------------------- Copii, unde este tăticul vostru? 0
Lapsed, kus on teie emme? Co-----unde e-te-m-m-c- --a--ră? C----- u--- e--- m----- v------- C-p-i- u-d- e-t- m-m-c- v-a-t-ă- -------------------------------- Copii, unde este mămica voastră? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Loominguline keel

Tänapäeval on loovus üks oluline omadus. Igaüks tahab olla loominguline. Sest loomingulisi inimesi peetakse intelligentseteks. Ka meie keel peaks olema loominguline. Varem püüdsid inimesed rääkida nii korrektselt kui võimalik. Täna peaks inimene rääkima nii loominguliselt kui võimalik. Näiteks võib tuua reklaami ja uue meedia. Nad illustreerivad hästi, kuidas on võimalik keelega mängida. Viimase 50 aasta jooksul on loovuse osatähtsus oluliselt kasvanud. Selle nähtusega tegelevad isegi teadlased. Psühholoogid, haridustöötajad ning filosoofid uurivad loomeprotsesse. Loovust defineeritakse kui võimet luua midagi uut. Seega loob loominguline kõneleja uusi keelendeid. Nendeks võivad olla sõnad või grammatilisi struktuurid. Keeleteadlased saavad loomingulist keelt uurides identifitseerida, kuidas keel muutub. Kuid mitte igaüks ei mõista antud uusi keelelisi elemente. Loomingulise keele mõistmiseks on vaja teadmisi. On vaja teada, kuidas keel töötab. Ja peab olema kursis maailmaga, kus rääkija elab. Alles siis on võimalik mõista, mida tahetakse öelda. Teismeliste släng on üheks selliseks näiteks. Lapsed ja noored leiutavad pidevalt uusi termineid. Täiskasvanud ei mõista tihtipeale neid sõnu. Nüüd on avaldatud isegi sõnaraamatuid, mis teismeliste slängi selgitavad. Aga raamatu ilmumise ajaks on tavaliselt sõnad juba pärast üht põlvkonda aegunud! Ent loomingulist keelt on võimalik õppida. Koolitajad pakuvad palju sellealaseid kursusi. Kõige tähtsam reegel on aga alati: aktiveerida oma sisemine hääl!