Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   fr Pronoms possessifs 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [soixante-sept]

Pronoms possessifs 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
prillid l-- -un--tes l-- l------- l-s l-n-t-e- ------------ les lunettes 0
Ta unustas oma prillid. Il - --bli- ses lun--t-s. I- a o----- s-- l-------- I- a o-b-i- s-s l-n-t-e-. ------------------------- Il a oublié ses lunettes. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? O--a-t-i---o-- m-s s----un---e--? O- a----- d--- m-- s-- l------- ? O- a-t-i- d-n- m-s s-s l-n-t-e- ? --------------------------------- Où a-t-il donc mis ses lunettes ? 0
kell l- -o--r- - l’ho-l-ge l- m----- / l-------- l- m-n-r- / l-h-r-o-e --------------------- la montre / l’horloge 0
Ta kell on katki. S---o-t-e -st-c---é-. S- m----- e-- c------ S- m-n-r- e-t c-s-é-. --------------------- Sa montre est cassée. 0
Kell ripub seinal. L-h---oge--st a--r--h-e----m-r. L-------- e-- a-------- a- m--- L-h-r-o-e e-t a-c-o-h-e a- m-r- ------------------------------- L’horloge est accrochée au mur. 0
pass l- pa-s-p-rt l- p-------- l- p-s-e-o-t ------------ le passeport 0
Ta kaotas enda passi. I--- -erd----- p---e-or-. I- a p---- s-- p--------- I- a p-r-u s-n p-s-e-o-t- ------------------------- Il a perdu son passeport. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Où a----- d-nc mis s-n-p-s--p-r--? O- a----- d--- m-- s-- p-------- ? O- a-t-i- d-n- m-s s-n p-s-e-o-t ? ---------------------------------- Où a-t-il donc mis son passeport ? 0
nad – nende i-s-- --ur i-- – l--- i-s – l-u- ---------- ils – leur 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. L-s-enf--t---e -e--e-t-pa- t-o---r-le--s-----n-s. L-- e------ n- p------ p-- t------ l---- p------- L-s e-f-n-s n- p-u-e-t p-s t-o-v-r l-u-s p-r-n-s- ------------------------------------------------- Les enfants ne peuvent pas trouver leurs parents. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! M--- --i-i l---- -a----s --i ar---e-t j---e - -----tan- ! M--- v---- l---- p------ q-- a------- j---- à l-------- ! M-i- v-i-i l-u-s p-r-n-s q-i a-r-v-n- j-s-e à l-i-s-a-t ! --------------------------------------------------------- Mais voici leurs parents qui arrivent juste à l’instant ! 0
Teie – teie v-us –-vo--e v--- – v---- v-u- – v-t-e ------------ vous – votre 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Com------’e------s- -otr--v--a-e--Monsi-u- -u-l-r-? C------ s---- p---- v---- v------ M------- M----- ? C-m-e-t s-e-t p-s-é v-t-e v-y-g-, M-n-i-u- M-l-e- ? --------------------------------------------------- Comment s’est passé votre voyage, Monsieur Muller ? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Où-e---vo-----em--- ----i--- -ul--- ? O- e-- v---- f----- M------- M----- ? O- e-t v-t-e f-m-e- M-n-i-u- M-l-e- ? ------------------------------------- Où est votre femme, Monsieur Muller ? 0
Teie – teie vo---–-----e v--- – v---- v-u- – v-t-e ------------ vous – votre 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Co-m-nt----st-pa-sé-vo-re---ya-e, Ma-a-- Sc--idt ? C------ s---- p---- v---- v------ M----- S------ ? C-m-e-t s-e-t p-s-é v-t-e v-y-g-, M-d-m- S-h-i-t ? -------------------------------------------------- Comment s’est passé votre voyage, Madame Schmidt ? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Où --- -o--e -a--,---da----c-m-dt ? O- e-- v---- m---- M----- S------ ? O- e-t v-t-e m-r-, M-d-m- S-h-i-t ? ----------------------------------- Où est votre mari, Madame Schmidt ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!