Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   sk Privlastňovacie zámená 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [šesťdesiatsedem]

Privlastňovacie zámená 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
prillid o--li-re o------- o-u-i-r- -------- okuliare 0
Ta unustas oma prillid. Z-b-do- s--s--je-o-u-i---. Z------ s- s---- o-------- Z-b-d-l s- s-o-e o-u-i-r-. -------------------------- Zabudol si svoje okuliare. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? K-- --n-m--s---e-o---iar-? K-- l-- m- s---- o-------- K-e l-n m- s-o-e o-u-i-r-? -------------------------- Kde len má svoje okuliare? 0
kell h----ky h------ h-d-n-y ------- hodinky 0
Ta kell on katki. Je-o-h--ink- -ú -ok---n-. J--- h------ s- p-------- J-h- h-d-n-y s- p-k-z-n-. ------------------------- Jeho hodinky sú pokazené. 0
Kell ripub seinal. H-diny v--i- -----en-. H----- v---- n- s----- H-d-n- v-s-a n- s-e-e- ---------------------- Hodiny visia na stene. 0
pass p-s p-- p-s --- pas 0
Ta kaotas enda passi. S-r---- -vo--pas. S------ s--- p--- S-r-t-l s-o- p-s- ----------------- Stratil svoj pas. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Kd- le---á ---j p-s? K-- l-- m- s--- p--- K-e l-n m- s-o- p-s- -------------------- Kde len má svoj pas? 0
nad – nende on- ---ch o-- – i-- o-i – i-h --------- oni – ich 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. De-- n----u ná-sť -vo--ch--o---o-. D--- n----- n---- s------ r------- D-t- n-m-ž- n-j-ť s-o-i-h r-d-č-v- ---------------------------------- Deti nemôžu nájsť svojich rodičov. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! A-e tu--ž -r-c-ád-aj- ic--r-di---! A-- t- u- p---------- i-- r------- A-e t- u- p-i-h-d-a-ú i-h r-d-č-a- ---------------------------------- Ale tu už prichádzajú ich rodičia! 0
Teie – teie Vy --Váš,--a--- Va-e V- – V--- V---- V--- V- – V-š- V-š-, V-š- -------------------- Vy – Váš, Vaša, Vaše 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Ak- bol-------ce---- p-n Mü-le-? A-- b--- V--- c----- p-- M------ A-á b-l- V-š- c-s-a- p-n M-l-e-? -------------------------------- Aká bola Vaša cesta, pán Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? K-- -e -aš----n-, --n Mü-l-r? K-- j- V--- ž---- p-- M------ K-e j- V-š- ž-n-, p-n M-l-e-? ----------------------------- Kde je Vaša žena, pán Müller? 0
Teie – teie V- ---------ša- -aše V- – V--- V---- V--- V- – V-š- V-š-, V-š- -------------------- Vy – Váš, Vaša, Vaše 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Ak- b-la ---- -----, p--- --hmidtov-? A-- b--- V--- c----- p--- S---------- A-á b-l- V-š- c-s-a- p-n- S-h-i-t-v-? ------------------------------------- Aká bola Vaša cesta, pani Schmidtová? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? K-e -e -á- ---- --n----h-i----á? K-- j- V-- m--- p--- S---------- K-e j- V-š m-ž- p-n- S-h-i-t-v-? -------------------------------- Kde je Váš muž, pani Schmidtová? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!