Vestmik

et suur – väike   »   de groß – klein

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [achtundsechzig]

groß – klein

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
suur ja väike groß-u-- ----n g--- u-- k---- g-o- u-d k-e-n -------------- groß und klein 0
Elevant on suur. D------------st-gro-. D-- E------ i-- g---- D-r E-e-a-t i-t g-o-. --------------------- Der Elefant ist groß. 0
Hiir on väike. D-- M--s i-t k--in. D-- M--- i-- k----- D-e M-u- i-t k-e-n- ------------------- Die Maus ist klein. 0
pime ja valge dunk---u-----ll d----- u-- h--- d-n-e- u-d h-l- --------------- dunkel und hell 0
Öö on pime. D-e-N-c-- ist---n-el. D-- N---- i-- d------ D-e N-c-t i-t d-n-e-. --------------------- Die Nacht ist dunkel. 0
Päev on valge. D-- Tag i---he-l. D-- T-- i-- h---- D-r T-g i-t h-l-. ----------------- Der Tag ist hell. 0
vana ja noor al--und-j--g a-- u-- j--- a-t u-d j-n- ------------ alt und jung 0
Meie vanaisa on väga vana. U-s---Gr-ß-at-- ist ---r -l-. U---- G-------- i-- s--- a--- U-s-r G-o-v-t-r i-t s-h- a-t- ----------------------------- Unser Großvater ist sehr alt. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Vor 7------e- -ar--r-noc--jun-. V-- 7- J----- w-- e- n--- j---- V-r 7- J-h-e- w-r e- n-c- j-n-. ------------------------------- Vor 70 Jahren war er noch jung. 0
ilus ja inetu sc-ö- ----häs--i-h s---- u-- h------- s-h-n u-d h-s-l-c- ------------------ schön und hässlich 0
Liblikas on ilus. De- S-h-e---rl-ng is- -c--n. D-- S------------ i-- s----- D-r S-h-e-t-r-i-g i-t s-h-n- ---------------------------- Der Schmetterling ist schön. 0
Ämblik on inetu. Di- -----e --t h-s-l--h. D-- S----- i-- h-------- D-e S-i-n- i-t h-s-l-c-. ------------------------ Die Spinne ist hässlich. 0
paks ja kõhn d--k-u-d-dünn d--- u-- d--- d-c- u-d d-n- ------------- dick und dünn 0
100 kilo kaaluv naine on paks. E--e --au--it 1-- Kil- --t-d--k. E--- F--- m-- 1-- K--- i-- d---- E-n- F-a- m-t 1-0 K-l- i-t d-c-. -------------------------------- Eine Frau mit 100 Kilo ist dick. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. E----a-n m----0------ist--ün-. E-- M--- m-- 5- K--- i-- d---- E-n M-n- m-t 5- K-l- i-t d-n-. ------------------------------ Ein Mann mit 50 Kilo ist dünn. 0
kallis ja odav t-u-r-u-d bi-l-g t---- u-- b----- t-u-r u-d b-l-i- ---------------- teuer und billig 0
Auto on kallis. Das -uto --t--eu-r. D-- A--- i-- t----- D-s A-t- i-t t-u-r- ------------------- Das Auto ist teuer. 0
Ajaleht on odav. D-e --itun---st-------. D-- Z------ i-- b------ D-e Z-i-u-g i-t b-l-i-. ----------------------- Die Zeitung ist billig. 0

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...